Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata

 

Aasta viimase raamatu "Viimane aeg on tähed uuesti põlema süüdata" (Virginie Grimaldi, Varrak 2021, 272 lk, tõlkija Pille Kruus) valisin juba romaani ilmumise aegu. Sisetunne ütles, see on mõnus aastalõpu lugu. Varem olen autorilt lugenud raamatut "Küll sa suuremana aru saad", mis väga meeldis. 

Anna töötab nõrkemiseni ühes Toulouse`i parimas restoranis. Üliinimlikkuse piirini sunnivad teda rabama igakuised maksed kohtutäiturile. Oma tütreid näeb Anna põgusalt hommikulauas. 17-aastane rahutu hingega Cloe otsustab loobuda oma unistustest, et aidata ema. Tema läheduseigatsus on suur, kuid suhted poistega ei püsi.12-aastane Lily on eraklik ja suhtleb oma rotiga ning usaldab pigem oma päevikut. Nüüd kaotab Anna tagatipuks töö. Asjad on väga sassis. Anna võtaks tüdrukud ja viiks nad kuhugi kaugele... ja seda ta teebki! Haagisuvilaga algab sõit Skandinaaviasse, et olla koos ja  avastada maailma. 

Nautisin väga raamatu lugemist. Igihaljad ning inimlikud mured ja rõõmud on autor vaimukalt paraja koguse emotsioonide, mõnusa huumori ja irooniaga romaani kirjutanud. Lugu on eluline ja pakub kindlasti äratundmishetki... eriti emadele ja tütardele. Väga meeldis, et sisu on rohkem kui tegevust. Lugu jutustatakse vaheldumisi Anna, Cloe ja Lucy mõtete läbi, mis sobituvad üksteisega nagu õigesti valitud pusletükid. Ise oleksin küll kahe jalaga maa peal seisjana maksnud saadud rahaga kõigepealt võlad ja järele jäänud summaga võtnud ette vähe lühema reisi, aga Anna valik on teistsugune ja autori poolt usutavalt ning realistlikult kirjutatud. Huvitav on jälgida tegelaste suhete arengut, kui omavahel räägitakse ja püütakse üksteist mõista. Teada tõdemus on: aja maha võtmisest võib kasu olla, et tuhmunud suhted taas särada saaks... 

Lugemissoovitus minu poolt!

🐾