Agatha Christie "Kesktalvised mõrvad"
Agatha Christie krimiromaanidega tegin esimese tutvuse teismeeas. Mäletan, et ajalehes Edasi ilmus järjejutuna lugu "On kurjust päikese all". Lõikasin jutu osad korralikult välja ja panin kirjaklambriga kokku. Kogu peret olin rangelt teavitatud, et ajalehte ei tohi enne muuks otstarbeks kasutada, kui olen oma väljalõike saanud. Juhtus, et keegi ikka unustas ning minu järjejutt läks pliidi- ehk ahjuhakatiseks või tualettpaberi asetäitjaks. Siis tuli puuduvat osa küla peal neilt küsida, kel ajaleht käis. Igatahes oma loo ma sain! Nii kogusin mitmeid A. Christie ja G. Simenoni krimijutte. Kahjuks pole need säilinud...
Ühtki selle raamatu lugudest ma varem lugenud pole, mõned on küll tuttavad teleseriaalidest nähtuna. Jutud on sellised kiiksuga ja puändikad, kus kriminaalsus pole üldse peamine. Igas loos mõrva ei olegi. Keerulisena näivates juhtumites on lahendused üllatavalt lihtsad, vaja on ainult teravat mõtlemist ja nutikust. Kindel lugemine teatud headuses, midagi pole liiga vähe ega ülearu palju.
Kogumik sobib ideaalselt lugemiseks talvisel argiõhtul või nädalavahetusel, kui kevad veel püüdmatus kauguses. Jõuluaeg on küll möödas, aga oleksin rõõmustanud, kui jõuluvana kingikotist selle raamatu saanuks. Tänud Varrakule, kes aasta alguses sooduka tegi, nüüd on raamat mul riiulis olemas! Muidugi on Agatha Christie mu lemmik krimiklassik. Temalt on mul lugemata lugusid veel...
Raamat sai Jaan Martinsonilt möödunud aastal ilmunud krimkade hulgas täiesti auväärse 10. koha.
Kiidan ja soovitan lugeda!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar