Patrik White "Happy Valley linnake"

-

31/2022 
FB Lugemise väljakutse 2022/43 Raamat, mille autor on kandideerinud Nobeli preemiale
Patrik White "Happy Valley linnake", Eesti Raamat 2013, tõlkija Urve Hanko, 288 lk.

Originaalis esmakordselt 1939. aastal ilmunud raamatu tegevus toimub Austraalias, väikeses lumiste mägede piiril asuvas Happy Valley linnakeses. Linn on nukker ja justkui jumalast hüljatud paik luitunud ning räämas majadega. Ümberringi on valitsemas vaesus ja räpasus, millest õhkub kurbust. Linnaelanikel on omad põhjused, miks nad sinna sattusid või seal elavad. Nende elus on üksindust, saladusi ning igatsusi ja mõtetes piiritu soov jätta kõik, sõita ära. Lahkuda pole aga kerge, sest nähtamatud ning nähtavad ja hämmastavalt tugevad niidid seovad tegelasi Happy Valleyga...

Lugemist alustades ei kujutanud ette, et inimeste elustiil selles Austraalia väikelinnas kolmekümnendatel võis olla nii euroopalik. Arvatavalt väljendab raamatu 27-aastaselt kirjutanud Paul White loos väga isiklikku ning enda kogetut. 

Raamatu tegelased on masendunud ja depressiivsed, kuid autori väljenduslaadis on midagi helget, et ei tekkinud tahtmist sellistest meeleoludest mõjutatud saada. Teos on oma inimkarakterite ning nende valupunktidega tõepärane ja ajatu. Kohati tekib isegi peas küsimus, kas tõesti räägitakse minevikust. Nii tänapäevane tundub lugu.

Psühholoogiline romaan, millest kirjutada pole just kerge, sest loos on palju tunnetuslikku ja tajutavat. Mulle meeldivad sellised aeglaselt kulgevad ja sisukalt mõtlikud raamatud. Vana hea klassika.

🐾



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

-
Kujutis
  5-6/2022 FB Lugemise väljakutse 2022/52 Laste krimka Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas" , Jutulind 2008, 87 lk.   Mika Keränen "Peidetud hõbedane aardelaegas" , Jutulind 2009, 117 lk  Kirjanik Mika Keränen on sünnilt soomlane, kuid õppinud Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning sellest ajast ka seotud Eestimaa ja Tartuga. Apollo veebilehelt leidsin 15 lasteraamatut, mis autorilt eesti keeles ilmunud, mõned neist veel lisaks e-raamatuna.  Koolilaste hulgas on tema krimilood populaarsed, mis vähemalt meie klassi riiulilt neljandike poolt esimeste hulgas lugemiseks valitakse.  Esimene raamat, mis Mika Keräneni laste krimkadest ilmus, on Belgiast pärit professori oranži jalgratta varastamise lugu. Tegevus toimub Tartus, Supilinnas. Politseile pakuvad kadunud jalgratta leidmisel oma lahket abi poisid Olav ja Anton, lubades silmad-kõrvad lahti hoida. Mari koos prantsuse buldog Matiga liituks meeleldi poistega, aga need poisid... Ja Matit ei pea nad ka õig
Lisateave

Minu lugemise aasta 2023

-
Kujutis
Minu lugemise aasta 2023 "saagiks" oli 111 raamatut, millest 35 eesti kirjanikelt ja 76 välisautoritelt. Sisult oli loetu seas 28 lasteraamatut, 52 romaani, 31 krimi(põnevus)lugu. Enamikku neist lugesin esmakordselt, aga mõned taaskohtumised olid ka.  Põnevusega ootasin iga kuu esimest kuupäeva, et siis läbi lugeda FB Lugemise väljakutse Eesti Raamatu ja lastekirjanduse igakuiste teemade raamatud. Muu lugemisvara puhul võtsin vabaduse lugeda sisetunde, tuju, ka juhuse järgi ja endale plaani seadmata.  Parimate teoste valimine on alati üks keeruline tegevus, aga tahaks ikkagi lugemisaastale joone alla tõmmata. Niisiis, ühte ja ainukest lemmikut ma seekord valida ei suutnud, kuid väga köitsid ja puudutasid  "Varjul pool" (Brit Bennet) ja "Palermovej ülemlaul" (Annette Bjergfeldt). Muidugi oli suurepärast lugemist palju rohkem, sestap sõelusingi loetu hulgast veel enda jaoks sümpaatsemaid raamatuid suvalises järjekorras: "Sinu Margot" (Meri Valka
Lisateave

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"

-
Kujutis
  95/2022 C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid" Varrak 2021, tõlkija Allan Eichenbaum, 376 lk. Sügisnukrus, kohanemine jaheduse, aina pimenevate hommikute ja õhtutega tekitas tahtmise lugeda midagi omapärast, kerget, meelelahutuslikku ning ... soojendavat. Lugemist ootavate raamatute reas vaatas vastu see lugu. Peaks passima ju küll, kui kaanekujundus veidravõitu ning vürtsikates värvides ja pealkiri lubab kummalisi sõnumeid. Ka Goodreadsi kõrged hinnangud peibutasid lugema. Raamat on omamoodi segu naistekast, ulme- ja põnevusloost. Alguses tundus romaan küll nii jabur, et ei osanud seisukohta võtta, mida arvata, aga uudishimu ja tahtmine teada saada, kuhu tegevus välja jõuab ja kus otsad lõpuks kokku saavad, ei kadunud. Romaan sai edasi lugedes hoo sisse, läbisegi oli mürglit, fantaasiat ja krimit. Absurdne lugu, ei naerutanud, pigem oli minu arvates tragikoomiline, kohati meenutas ka lasteraamatut. Samas parajalt haarav lugemine, mida võiks ka filmina ette kujutada.  Peatege
Lisateave