Tarmu Kurm "Kahe matuse vahel"
Tarmu Kurm "Kahe matuse vahel", Koolibri 2022, 153 lk.
Niisiis, lõbusaid pildikesi südikate vanainimeste elust, öeldakse raamatu kaanel. Sedapuhku pole tõesti tegemist ei krimi- ega draamalooga, kuigi jutustus algab peategelase matustega. Samas ei saa end lasta eksitada mõistest "vanainimene", millel mõnikord kahtlane varjund. Loo tegelased, kaheksakümnendates aastates elukogenud inimesed, moodustavad vitaalse sõpruskonna, kes on koos ära söönud puuda soola ning üksteist osavõtlikult toetavad. Igal oma kiiks ja arusaamine maailma asjadest. Seiklusi, millele annavad vürtsi mälestused nõukaajast, on raamatus omajagu.
Läbinisti elujaatavas loos pole seenioritel küljes silti "parim enne möödas". Jutustuse moraaliks võib pidada mõtteid: võta iga päeva, justkui oleks see viimane ja paratamatu lõpp on alati millegi uue algus.
Raamat sarnaneb minu meelest oma mõnusa ja lihtsa keelekasutuse ning huumori ja iroonia poolest Jerome K. Jerome romaaniga "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)" või siis Andrus Kivirähki juttudega. Lugedes saab mõnusalt muheleda ja naeru pugistada.
Raamatu suhtekorraldajast ja ajakirjanikust autorilt on see õnnestunud debüütjutustus. Loodetavasti jätkub tal ainest uute lugude ilmutamiseks.
Eluterve suhtumine ja enese üle naermise oskus päästavad vähemalt päeva kui mitte terve elu. Lõbus pala meelekosutuseks! Minult kindel lugemissoovitus!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar