Elina Backman "Kui kuningas sureb"
Kõigi 2021. aastal Maalehe krimisarjas ilmunud 15 raamatu kohta olen oma mõtteid jaganud. Nüüd on järgmised viis krimilugu riiulis ja paras aeg 16. loetud raamatust kirjutada.
Netiajakirjanik Saana kaotab Helsingis töö ja sõidab maale Hartolasse, et aeg maha võtta, energiat koguda ja ennast taas leida. Sealse ümbrusega tutvudes kuuleb Saana, et 30 aastat tagasi leiti jõest noore tüdruku surnukeha, kelle surma põhjus jäi välja selgitamata. Kohalikele tundusid tol ajal uskumatuna kuuldused õnnetusest või enesetapust. Saanat hakkab minevikus juhtunu huvitama ja ta otsustab loos selgust leida.
Samal ajal leitakse Helsingi lähistelt kroonikujulise põletusmärgiga küpsemas eas mehe surnukeha. Juhtumit hakkab uurima kriminaalkomissar Jan Leino oma töörühmaga. Tema suurimaks kartuseks on, et mõrvatu ei jää ainukeseks ning keskendub maksimaalselt uurimistegevusele. Samas närib Jani hinge mure ema raske haiguse pärast.
Näib, et need kaks juhtumit võivad olla omavahel seotud. Loogiliselt võttes peaksid Saana ja Jani teed ristuma...
Väga meeldis, et lugu läheb kohe alguses asjalikult käima. Tegevuse parajas tempos sai tegelaste mõtete ning toimuvaga sammu pidada. Alles poole raamatu pealt liikusid mõtted võimalike kahtlusaluste suunas, kuid huvi see ei vähendanud. Köitis muidugi loos avanev osaliste sügav sisemine pool. Õieti ongi see lugu kaks ühes, on nii draamat kui põnevust, mis hästi tasakaalus. Lõpuks kujuneb teemaliinidest kenasti tervik ja selgub tõde ning miks selline pealkiri. Krimiromaani sisus ei ole küll midagi üllatuslikku või erilist, kuid lugeda oli väga huvitav ja lugu haaras endasse. Seni loetud Maalehe krimiraamatute seas kuulub see kindlalt minu jaoks parimate hulka.
Haaravale raamatule on hästi sobiva kaanekujunduse loonud Britt Urbla Keller.
"Kui kuningas sureb" on Elina Backmani debüütromaan. Raamatule on ilmunud iseseisev järg "Kui jäljed kaovad", mis loodetavasti tõlgitakse ka varsti eesti keelde.
Kommentaarid
Postita kommentaar