Jenn Bennett "Tähtedest võlutud"

 

52/2022
FB Lugemise väljakutse 2022/8 2021. aastal ilmunud tõlgitud noorteraamat
Jenn Bennett "Tähtedest võlutud", Heli Kirjastus 2021, tõlkija Liis Konovalov, 422 lk.

Zorie ja Lennon olid parimad sõbrad ja lausa lahutamatud eelmise aasta sügisballini. Sealt alates väldivad mõlemad teineteist ning jälgivad silmanurgast, et mitte juhuslikult kokku trehvata. Tagatipuks on mõlema vanemad omavahel tülis. Nagu sest veel vähe, kogub tuure Zorie kodune draama. Kuigi Zoriele telkimine ning matkamine eriti ei meeldi, otsustab ta siiski klassiõe poolt organiseeritud retkel sõpradega osaleda, nähes seal võimalust kohtuda Bretiga, kes talle sümpatiseerib. No ei pea kolm korda arvama, kes ka Zoriele teadmata matkal kaasa lööb. Muidugi, Lennon. Okkaline on nende omavaheline suhtlemine alguses. Kui matk ootamatu pöörde võtab, ekslevad Zorie ja Lennon kahekesi kõnnumaa sügavustes. Pinnale tõusevad varjatud saladused ja tunded...

Pisut ettevaatlikuks tegi see, et tegemist noorteraamatuga. Arvasin, et äkki on parim iga selle loo lugemiseks juba möödas. Tegelikult meeldis raamat mulle väga ja ealisi piiranguid loosse süvenemiseks pole. Tegevus kulgeb ajatutel teemadel. Autor oma ladusa jutustamisoskusega räägib nii, et tuleb ainult oma kujutlusvõimet kasutada. 

Loo keskmes olevate Zorie ja Lennoni "üle kivide ja kändude" kulgev suhe haaras ja pani neile pöialt hoidma, et lugu õnnelikult lõppeks. Reaalsetena tundusid nende katsumused metsikus looduses.  Guugeldades leidsin, et Lõuna-Carolina kaunis loodus ja samas varitsevad ohud on päriselt sarnased. Väga meeldis, et Zoriel ja Lennonil on huvitavad hobid, millega nad pühendunult tegelevad. Tõestus raamatust (olgugi ilukirjanduslik), et lahedad on noored, kel vaimsed ja asjalikud harrastused.

Lugedes meenutasin ennast ajas tagasi 17-aastasena ja võrdlesin Zoriega. Leidsin Zorie ja enda olemuses sarnasusi: planeerimine ja põhjalikkus, urtikaaria, töötamine suvevaheajal, vastumeelsus matkamise suhtes, mõtlemisviis. Astronoomiaga ei tegelenud, selle asemel olin raamatukoi. Kui ema saatis aiast supirohelist tooma, läksin raamat käes lugedes. Selliseid sündmusi mul ka ette ei tulnud nagu raamatus, kuid Zoriet mõista ja temaga lugedes samastuda sobis hästi. 

Huvitav, mida üks raamatut lugenud peategelaste eakaaslasest neiu loost arvata võib? 

Mõnus lugemine, milles parajalt "päikest ja vihma". Soovitan!

🐾


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

Minu lugemise aasta 2023

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"