Janet Skeslien Charles "Pariisi raamatukogu"

67/2022
Janet Skeslien Charles "Pariisi raamatukogu"
Helios 2022, tõlkija Lii Tõnismann, 400 lk.

"Pariisi raamatukogu" on ood raamatukogudele, raamatutele ning inimsuhetele. Mõnikord võib erakordset kangelaslikkust leida väga vaiksest kohast. Nii seisab romaani tagakaanel ja see ongi lühim ning parim kokkuvõte loole, mis põhineb tõsielulistel sündmustel. 

Noorel ja edasipüüdlikul Otile Souchet`l on unistuste amet Pariisi Ameerika Raamatukogus. Ta on õnnelik ning armunud oma politseinikust peigmehesse. On aasta 1939. Paraku algab sõda, mis ähvardab Odile`i ilma jätta kõigest, mida ta kalliks peab. Neiu ühineb vastupanuliikumisega, kus relvadeks raamatud. Sõda lõpeb, kuid miski pole enam endine, kõik Otile`i lootused purunevad...

1983. aastal elab Montanas üksildane teismeline Lily. Tüdruk märkab omaette hoidvat eakat naabrinaist proua Gustafsoni, kelle päritolu ja minevik on salapärased. Omavahelises suhtluses avastab Lily, et neil on daamiga palju sarnast...

Nii Otile neiuna kui Lily on oma unistustes ajatult ilusa hingega armsad tütarlapsed, keda elu õpetab ületama raskusi. Liigutav on kahe kannatanud sugulashinge lähenemine ja sõprus. Tõesti, selles raamatus on kõike, mida ühes heas raamatus olema peab. Pole siingi must alati must ja valge alati valge...

Väga meeldis, et raamatus on minu lemmikud: ajalooline taust ja tegevuse kulgemine läbi erinevate aegade. Loosse on põimitud vihjeid kirjanikele, nende teostele ja kangelastele, nii hästi tuntud endagi lemmikutele kui veel avastamist väärivatele. Raamat väärtusena ning kultuuri kandjana on kaunilt läbi tegelaste esile toodud. Romaanist peegelduv kirg raamatute vastu on ehe ja tuttavlik...

Lugedes ja kirjutades ei ole ma üksildane, isegi kui mul kedagi seltsiks ei ole. 

Haarav romaan, mis puges hinge. Väga meeldis teose mõtlikult jutustav laad, mis mõjus palsamina väsinud vaimule viimastel tööpäevadel enne puhkust. 

Mul endal on ka päris suur raamatukogu. Kui palju raamatuid on, seda küll ei tea. Puhkuse ajal hakkan üle vaatama ja riiuleid korrastama ehk siis selgub. Kui nüüd pihtida, siis raamatuid tuleb juurde ja ruumi napib. Käin vahel raamatukogus ja saan lugemist tütardelt ning sõbrannadelt, kuid nii palju on häid raamatuid, mida päriselt endale tahaks. Püüan küll valida, mida soetada, aga ikka ostan rohkem, kui olen planeerinud. Raamatute omamine annab mulle omal moel turvatunnet. Oma teest lugemise ja raamatute juurde olen kirjutanud varasemates postitustes. 

Osalen FB Lugemise väljakutses 2022, mille vahekokkuvõtte leiad siit: Lugemise väljakutse 2022

🐾


 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

Tarmu Kurm "Kahe matuse vahel"

Minu lugemise aasta 2021