Miranda Cowley Heller "Paberloss"
On soe ja päikeseline augustikuu alguse varahommik. Elle Bishop armastab ärgata enne teisi. Talle meeldib ujuda üksi ning vaikuses maaliliselt kaunis järvekeses Tagametsas vana suvemaja lähedal, mida nimetatakse Paberlossiks. See on paik, kus perega aastaid suvesid veedetakse. Elle meenutab eelmist õhtut, salajasi kirehetki lapsepõlvearmastuse Jonasega siin läheduses, vaid veidike eemal oma mehest ja lastest. Ta peab tegema valiku, kas elu koos armastatud abikaasa Peteriga või Jonasega...
Romaani tegevus toimub ööpäeva ja hargneb meenutustes viiekümne aasta jooksul. Tasapisi settib minevikust päevavalgele saladusi, valesid, häbi, hirmu, traagikat. Loo alguses, mõnikümmend lehekülge lugenud, ohkasin esimeste häirivate "kaadrite" peale, et kuidas selle raamatu läbi saan, kas üldse. Tundus, et midagi helget pole, tegelaste vanadest hingehaavadest on saanud sügavad armid, mis endiselt veritsevad. Hoides mõtetes lootust kuhugi kindlamale pinnasele nende elus välja jõuda, lugesin edasi. Mida enam minevikukilde esile tuli, seda rohkem lugu endasse haaras. Väga köitis autori väljenduslaad. Parajalt detailsed kirjeldused nii õhustiku, toimuva kui tegelaste kohta, olgu heas või halvas, tegid lugemise nauditavaks. Lugedes nägin värve, kuulsin helisid, tundsin lõhnu jne. Võlus looduse tasakaalustav mõju ärevate hetkede taustana, kiindumus Paberlossi ja selle ümbrusse, hoolimata seal osaks saanud kannatustest. Lühikeste peatükkide vahel oli hea lugemisest saadud emotsioonide üle mõtiskleda. Kui palju on päriselt sarnaseid lugusid...
Hingepuudutav romaan, mis püsib mõtteis pikemalt. Loomulikult lugemissoovitus!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar