Mats Olsson "Karista ja lase surra"
Maalehe krimisarja 23. raamat on ajakirjanikust autori debüüt krimikirjanikuna.
Harry Svensson naaseb pärast ebaõnnestunud kohtingut oma hotellituppa Malmös. Naabertoa irvakil ukse vahelt näeb ta voodis magavat tuntud muusikut, kelle kõrval lamab surnud naine. Svensson on ajakirjanikutööst restoraniäri kasuks loobunud, kuid pole minetanud uudishimu ja kihk juhtumist hea lugu kirjutada on suur. Mõrvaohvri taust huvitab Harryt väga, kuid meest ähvardab nüüd reaalne oht ise tähelepanu keskmesse sattuda. Mõrvasid tuleb aga juurde ja Harry Svenssonil on kindel seos nendega...
Romaani algus venis minu jaoks ja tekkis tunne, et päriselt on kõigil aega küll nende õõvastavalt seksistlike mõrvade uurimisega. Politsei sekkumine jäi tahaplaanile ning peategelane Harry, kelle mõtete kaudu lugu jutustatakse, oli tegelikult paras luuser. Ta käis aina kohvikutes, baarides, siin ja seal, lobises ühe ning teisega, natuke juhtunust, aga rohkem kõigest muust, vähemalt alguses. Peale tasemel ajaleheloo saamise olid Harryl muidugi põhjused uudishimutsemiseks, salatsemiseks, ka oma naha päästmiseks. Edasi lugedes tuli loole elu sisse ning tekkisid arengud koos põnevusega. Ka Harry muutus olemuselt mõistetavamaks ja tegusamaks ning huvitama hakkas, kuidas see krimilugu ikkagi lõpeb...
Kokkuvõttes oli omapärane krimka paljude laipadega. Kui venivast algusest üle sain, sobis hästi ja oli päris haarav lugemine.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar