Susanne Jansson "Ohvriraba"
Maalehe krimisarja 24. raamatu tegevus toimub sügisel hallaste hommikute ja õhtuste udude aegu, kus maad võtab hämarus ja hinge poeb kaamos.
Mossmarkeni raba on nagu raba ikka, kidurate mändide ning sügavate laugastega, laiudes kauge silmapiirini. Iidsetel aegadel toodi siia ikka ohvriande jumalatele. Tänapäevalgi levib uskumus, et inimesed võivad siin jäljetult kaduda.
Noor bioloog Nathalie üürib majutusega tegelevas Mossmarkeni mõisas väikese majakese, et uurida doktoritöö jaoks raba näitel globaalse soojenemise mõjusid. Tegelikult on tal muu eesmärk, mille põhjus on aastate taguses minevikus. Ootamatult tungitakse kallale Nathalie sõbrale Johannesele, kes lamab nüüd teadvusetult haiglas. Nathalie tunneb end kõhedalt ega leia asu. Kui rabast leitakse surnukeha, alustab politsei Leif Berggreni juhtimisel uurimist. Nathalie kohtub fotokunstniku Maya Lindega, kes töötab ka politseifotograafina. Mõlemad püüavad oma mälu ja mõtete järgi taastada minevikus toimunut ning leida seose tänapäevaga...
Leides raamatust need read ei jätnud loomulikult külmaks tuntud eestlase loomingu mainimine, kuid mõeldes romaanile, siis loo ülesehitus sarnaneb just sellele heliteosele: algus, siis salapärane vaikus ja teadmatus, enne kui järgneb aegamisi kulgev tegevus. Tegelased on kinnised, reetmata detaile. Nende mõtted avanevad loo edenedes. Raas haaval ja kiirustamata tuleb pinnale ka tõde...
Lugu oma sünge salapära, omapäraste tegelaste ning nende mahasurutud tunnetega sulandub lugedes praeguse pimeda ajaga. Kuulates taustaks "Füra Alinat" sain nii lugemis- kui muusikaelamuse. See raamat on sarjas üks mu lemmikuid!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar