Mariangela Di Fiore "Ratsutada ükssarvikutel"
Raamat jutustab väikesest tüdrukust Viljast, kes põeb verevähki. Tema suureks unistuseks on sügisel minna esimesse klassi. Vilja loodab, et arstid ikka lubavad. Selleks peavad aga vereanalüüsid olema piisavalt head.
Vilja mõtted on lihtsad ja südamlikud. Ta mõtleb kõigele ja kõigile. Eriti läheb hinge tüdruku mure sõber Sindre pärast, kes peab peakasvaja ravimiseks sõitma Ameerikasse. Sindre ei karda kunagi midagi ja kingib Viljale oma sini-puna-rohelise vapruse käepaela.
Lugesin südantliigutalt helge raamatu kohe kaks korda järjest läbi, vaadates pikalt Lisa Aisato imelisi pilte, mis muudavad loo tõeliselt elavaks. Tundlikel teemadel pole kunagi lastega liiga vara rääkida, lihtsalt tuleks seda teha neile arusaadavas keeles. Jutt sobib selleks suurepäraselt, sest mõtiskletakse, mis on üksildus, hirm ning valu haiglaseinte vahel, et vahel põetakse haigusi, mille puhul pole paranemine kiire või tuleb haigusega harjuda elama, mis on surm...
Iga kord, kui ta midagi kardab, vaatab ta lihtsalt oma käepaela. Ja siis ta ei karda enam. Armas mõte ju!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar