Saara Turunen "Arulagedad asjad"

-


117/2022
Saara Turunen "Arulagedad asjad"
Eesti Raamat 2022, tõlge Helena Lemendik, 256 lk. 

Noor soomlanna sõidab ajendatuna sümpaatiast hispaania keele vastu suurte lootustega õppima Barcelonasse. Juba varsti armub ta kohalikku mehesse. Alguse saab vastastikune suhe. Naise kohanemine Hispaanias on aga ootustele vastupidiselt raske ning ta otsustab Soome tagasi pöörduda. Mees järgneb talle, kuid ei harju seal ja sõidab oma kodumaale tagasi. Koos otsustatakse, et nende suhe jätkub hoolimata vahemaast...

Romaani sisu kulgeb minategelase ehk naise mõtete läbi. Kuigi ühelgi tegelastest pole nime, mees on lihtsalt mees jne, sai lugedes nende kohta päris selge ettekujutuse. Keskmes kaugsuhe, kus armastajate vahele jäävad tuhanded kilomeetrid. Vastanduvad naise põhjamaiselt karge ja kinnine natuur ning mehe lõunamaine olemus, kultuuriruumiliselt erinev kasvatus, kus range hoiak ning kohusetundlikkus vs kergem ellusuhtumine ja pealikaudsus, teistsugused igapäevaelulised kombed. Pendeldav suhtlemine, ühise kodu puudumine ning ebastabiilsus pole samuti suhtele plussiks. Kas jääda kokku või minna lahku...

Naist suhte ühe osapoolena oli mul kohati keerukas mõista. Olukord tekitas temas muidugi siseheitlusi ning segaseid tundeid, kuid jäi mulje nagu oleks naine omal moel suhtesõltlane või klammerduks oma unistuste täitmiseks mehe külge. Romaanis väljendusid rohkem kontrastid suhte asjaoludest kui sarnasused ja enamasti naise mõtete läbi. Mehe iseloom ilmnes enam hispaaniapärase olustiku kontekstis. Mulle tundus, et naine muretses suhte pärast rohkem kui mees. Eluline lugu, mis pani paarile kaasa elades südame kripeldama.

Väga meeldis romaani väljapeetult arutlev väljenduslaad, mis tegi lugemise ladusaks. Detailid, kirjeldused, tundevarjundid on autorilt parimal moel esitatud. Soovitan rahulike lugude austajale, kui teema kõnetab! 

🐾





Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Margus Luik "Elu Elisabethiga"

-
Kujutis
Margus Luik  "Elu Elisabethiga" Hea Lugu 2024, 192 lk 64/2024 Romaani "Sulnis Saara"  ka eraldi loetav järg viib esimese eesti aja lõpu Tallinna ja Haapsallu. Mark Stendi suveromanss noorukese Saaraga jääb minevikku. Mark abiellub imelise Elisabethiga ja neil on pisike poeg Oskar. Ajakirjanikuna töötades unistab ta oma teise romaani väljaandmisest. Marki elu on vägagi korras, aga vahel tabab teda vabaduseihalus. Parajasti töötab toimetuses sümpaatne sekretäripreili, kelle võlu tekitab Markis kiusatusi. Tagatipuks kohtub ta perepuhkusel Haapsalus taas Saaraga, kes pole siiski jäädavalt ununenud... Püüdsin Marki mõista, aga ega ma tegelikult temast sotti ei saanud. Iseendaga kimpus mehe sisemonoloogid venisid ja panid mind ohkama. Aga selline see Mark kord juba oli, kirjanduslik tegelane, kelle puhul ei peagi kõik meeldima.  Hästi nostalgiline ja usutav tundus kolmekümnendate aastate lõpu miljöö. Kui võrdlen seda vanaemadelt ja mujalt kuulduga, siis nii see vast oligi...
Lisateave

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"

-
Kujutis
  95/2022 C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid" Varrak 2021, tõlkija Allan Eichenbaum, 376 lk. Sügisnukrus, kohanemine jaheduse, aina pimenevate hommikute ja õhtutega tekitas tahtmise lugeda midagi omapärast, kerget, meelelahutuslikku ning ... soojendavat. Lugemist ootavate raamatute reas vaatas vastu see lugu. Peaks passima ju küll, kui kaanekujundus veidravõitu ning vürtsikates värvides ja pealkiri lubab kummalisi sõnumeid. Ka Goodreadsi kõrged hinnangud peibutasid lugema. Raamat on omamoodi segu naistekast, ulme- ja põnevusloost. Alguses tundus romaan küll nii jabur, et ei osanud seisukohta võtta, mida arvata, aga uudishimu ja tahtmine teada saada, kuhu tegevus välja jõuab ja kus otsad lõpuks kokku saavad, ei kadunud. Romaan sai edasi lugedes hoo sisse, läbisegi oli mürglit, fantaasiat ja krimit. Absurdne lugu, ei naerutanud, pigem oli minu arvates tragikoomiline, kohati meenutas ka lasteraamatut. Samas parajalt haarav lugemine, mida võiks ka filmina ette kujutada.  Peatege...
Lisateave

Minu lugemise aasta 2024

-
Kujutis
Aasta 2024 valmistub lahkuma minevikku, on aeg teha traditsiooniline lugemise aasta kokkuvõte. Sel aastal avastasin enda jaoks eesti kirjandust, lugedes 50 eesti kirjanike teost. Tõele au andes jäi veel mitmeid huvipakkuvaid raamatuid ootele, milleni loodan jõuda uuel aastal. Kokku loetud 110 teose seas oli nii õhemaid kui paksemaid, romaane, krimilugusid, lastekirjandust, väheke ulmet ja luulet, silmaringiraamatuid. "Kohustuslikult" lugesin vastavalt FB Lugemise väljakutse Koduriiuli ning Krimikirjanduse ja põnevike  2024 teemadele.  Kõik teosed minult Goodreadsis viit tärni ei saanud, aga see pole tegelikult kõige tähtsam. Iga loetud raamat oli mu hea kaaslane. Tavaks saanud headest parimate välja noppimine käib aga asja juurde. Lemmikuks said ja jäid seekord kaks teost. "Pühapäeva rüppe unustatud" (Valerie Perrin)  oli eluline, teemalt hästi kaasaegne, liigutav ja haarav. "Hommiku pool Eedenit" (John Steinbeck)  köitis ajatu elutarkusega, puudutas hing...
Lisateave