Heli Künnapas "Sõbrad nii ei tee"
Aitäh autor Heli Künnapasele ja Heli Kirjastusele raamatu eest! Lühiromaan ilmus sarjas "Mõni õhtu romantikat" 15. eraldiseisva osana.
Köitva kujundusega raamatut käes hoides ja sirvides tekkis mõnusalt nostalgiline tunne, sest pealkirja kinkis romaanile ansambel Terminaatori samanimeline lugu. Kel siis Terminaatoriga seoses mälestusi ja mõtteid poleks. Minus tekitab hella tunde ansambli hitt "Juulikuus lumi on maas"...
Akna taga õhtuses hämaruses sadas vihma. Tugev tuul pillas aknale hooletult veepisaraid. Teedel läikles vesine libedus. Nautides tubast soojust ja vaikust sättisin end romantikalainele.
On aasta 2022 ja Terminaator tähistab suure kontserdiga Saku Suurhallis oma 35. sünnipäeva. Helena sai ise äsja 40-aastaseks. Ansambli austajate hulgas viibides tunneb ta elevat ärevust, meenutades gümnaasiumiaega ja oma tolleaegset sõpra Joonast. Mõlemat ühendas armastus Terminaatori laulude vastu. Joonas aga lahkus, jättes Helena hinge tühjusetundega täidetud augu. Hoolimata möödunud paljudest aastatest ei tea Helena, kumb on parem, kas Joonase mäletamine või unustamine...
Kontserdi melus kulgevate Helena mõtiskluste kaudu tekib kujutlus kahe noore sõprusest, kus kumbki mõistab nende omavahelist suhtlemist erinevalt. Selles sõpruses on ilusate hetkede kõrval ohtralt pisaraid. Sõprus on ju ka armastus. Tundeliselt eluline lugu võikski päriselt olla kellegi oma. Mõtlemisainet andev, ka teraapiline. Lugedes püüdsin lõppu ette aimata, läks teisiti. Moraali leiab iga lugeja ise...
Meeldisid loosse põimitud lauluread, mis segunedes mõtteliselt sisuga, panid sügavamalt meelisklema. Romaani süvenemise taustal Terminaatori muusika kuulamine tegi sümpaatselt lihtsa väljendusega kaunis eesti keeles kirjutatud raamatu lugemise väga nauditavaks. Soovitan romantikalembesele lugejale!
Kommentaarid
Postita kommentaar