Sarah Pearse "Kuurort"


Sarah Pearse "Kuurort"
Helios 2023, tõlge Evi Eiche, 352 lk.
6/2023

Tänud Kirjastusele Helios raamatu eest!

Uus põnevik menuki "Sanatoorium" autorilt taas uurija Elin Warneriga. Elin on omadega puntras. Teda mõjutavad eelmised juhtumid, läbielamised lapsepõlves. Õigupoolest on Elinile soovitatud puhata ning mõnda aega pole naine tegelenud raskemate kuritegude uurimisega. Samas kibeleks ta seda teha.

Läheduses asuvalt Cary kuurordisaarelt leitakse arvatavalt õnnetult kukkunud noore naise surnukeha. Hukkunu pole aga siia saabunud puhkuse nautija ning tekib kahtlus, kas tegu ikka õnnetusega. Saart nimetatakse sealse kivise kalju järgi rahva seas ka Vikatimehe Rahnuks. Pärimuste järgi on paigal sünge aura minevikus toimunud sündmuste pärast, mis kohalike arvates püsib tänapäevani. 

Juhtumi uurimistoimingud usaldataksegi Elinile. See on tema võimalus taas ennast esmalt endale tõestada. Asjaolude tõttu tuleb Elinil jääda saarele kauemaks, et tõe jälile jõuda. Paistab, et lahendust juhtunule pole sugugi kerge leida. Ees ootab veel mõndagi... 

Lugu kulgeb kahe tegevusliini vaates: Elin oma ebakindluse ning painajatega uurijana ja saarele tulnud puhkeseltskond omavaheliste pingeliste suhete ning saladustega. Kohe lugemise alguses võttis maad sünge ja ärev meeleolu, nii tegelastes kui kogu õhustikus. Romaan arenes pigem aegamisi, kuid hästi eristusid tundevarjundid, välised detailid, kujundlikud pisiasjad. Rahutusttekitav valmisolek ootamatusteks oli põnevusloole kohaselt igati tajutav. Sasipundar osalisi ümbritsevast salapärast keris veel omakorda segadust. Tundus, et pea kõigil neist seisis piltlikult öeldes luukere kapis ning mõõk pea kohal. 

Kuna mulle meeldivad romaanid, kus olevik seotud minevikusaladuste ja lahendamata juhtumitega, siis läks lugu hästi peale. Tegelased, toimuv ning tegevuskoha paine saladustega hoidsid lugemise ajal parajat pinget. Oli haarav, jätkus kõhedust, pinevust, eriti lõpuosas.

 "Sanatoorium" oli hea lugemine, kuid hetkel kaldub mu sümpaatia rohkem "Kuurordi" poole, mis tundus sisult huvitavam. Mõned "agad" minu jaoks olid, kuid tervikuna lugu meeldis. Lõpus jäi mulje, et raamatule võib järg ilmuda. Soovitan mõõduka põnevuse austajale!

🐾




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

Minu lugemise aasta 2023

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"