Cara Hunter "Elu või surma nimel"
Kuues Adam Fawley lugu algab rõõmsalt. Politseiinspektor on neljakuuse imearmsa tütrekese isa ning tunneb end üle tüki aja õnnelikult. Adami pereelu on taas turvalistel rööbastel, plaanitakse pisitüdruku ristseid. Ka tööalaselt laabub kõik, isapuhkus lõppes, Fawlwy vabanes vägistamis- ja mõrvasüüdistusest ja ennistatakse tööle.
Keeruline juhtum ei lase end oodata. Ühel keskööl saab politsei kutse Oxfordi lähedasse maamajja. Majas elab eraklik vanapaar. Peremees tunnistab, et lasi enesekaitseks maha sissetungijast murdvarga. Kõik ei tundu aga uurijatele tegelikult nii, nagu paistab. Adam Fawley karastunud sisetunne ütleb, et kuriteopaigal nähtu võib olla pererahva lavastus ning looga võivad olla seotud hoopis asjaolud minevikust. Uurijatel tuleb kaevuda 15 aastat tagasi toimunud juhtumisse...
Lugedes läksin raamatuga kaasa või tuli raamat hoopis läbi lugemise minuga, sest kadus ajataju ja muude tegemiste juures meenus aina pooleli jäänud Adam Fawley juhtum. Taas haarav romaan kohe algusest, üllatusi jätkub veel viimaste lehekülgedeni. Cara Hunteri lugude juures meeldib mulle parajalt timmitud tempo, kus tegevuse areng on ülimalt hästi jälgitav ja tegelaste omavahelised seosed, nimed püsivad ka meeles. Kõik sarja raamatud on suurepärased, aga see on minu arvates üks parimatest parimaid. Muidugi on lugu sisult südantlõhestav ning traagiline. Järelsõnast selgub, et romaani jaoks sai autor inspiratsiooni päriselt toimunud juhtumist.
Õnneks ei näita Cara Hunter loomingulise väsimuse märke, nii et ühinen järgmise loo ootajatega!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar