Eve Chase "Linnupuur"


Eve Chase "Linnupuur"
Rahva Raamatu Kirjastus 2023, tõlge Eve Laur, 350 lk.
27/2023

Kakskümmend aastat on möödunud, kui poolõed Kat, Flora ja Lauren viimati külastasid Cornwalli rannikul Rock Pointis kauni looduse ja tuulte rüpes asuvat isamaja. Toona poseerisid nad kolmekesi oma kunstnikust isale Charles Finchile kuulsust toonud maali "Tüdrukud ja linnupuur" jaoks. Peale ühise isa ühendab õdesid kohutav saladus sellest päikesevarjutuse suvest, mille iga tüdruk on püüdnud omal moel unustada ning maha matta. Nüüd saavad Kat, Flora ja Lauren isalt kutse taas Rock Pointi külastada. Seal tundub aga, et minevik pole hoopiski ununenud. Tüdrukud tunnevad, et neid jälgitakse, keegi teab, mis aastaid tagasi juhtus...

Lugedes tekkis ehe pilt jaheda hingusega õhustikust: möllava mere soolakas lõhn, vihmapritsmeid pilduv tugev tuul, vana hooletusse jäänud maja ning selle tolmukorraga kaetud sisustus, aknaid riivavate puuokste nagin, kummalised helid nii majas sees kui väljas. Sellisel taustal areneb sünkjas lugu, mis teeb läbi kolme õe mõtete ja mälestuste hüppeid tänapäevast minevikku. Romaani väljapeetud tempo haaras kaasa, sest pinge, et kohe-kohe on midagi ärevat tulemas, püsis õhus. Samas käis see psühholoogiline valmisolek kohati maha, sest tegevus hakkas veidi venima ja mõtted takerdusid. Eluga puntras haavatavate tegelaste suhted olid muidugi keerulised ning vastuolulised. Romaani lõpuosas, kus mineviku painavad hetked said selguse, loksus kõik paika, ka meeldis rusuva ja heitliku perekonnadraama lõpp.

Võrratu kaanekujundusega raamat, mida oli tegelikult mõnus kevadet oodates tubases soojuses lugeda!

🐾






Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

Minu lugemise aasta 2023

Jostein Gaarder "Sofie maailm"