Helen Käit "Kuldse sõnnikumardika saladus"
Hämara salapäraga varjutatud kaanekujundus ja pildid ahvatlesid lugu koolist uute raamatute riiulilt valima. Lehitsedes tundus, et lugedes ootab ees üks põnev raamatu sisse minek...
Anna ja Armini kodus avastatakse, et kadunud on suveniir, kuldne sõnnikumardikas nimega Kaka-Pähh. Kunagi vaarisa poolt Egiptusest toodud sentimentaalse väärtusega nipsasjake oli lastele väiksena armas mänguasi. Mõni päev varem külastas peret imetolmuimejatega kauplev ebasümpaatne müügimees, kellele kahtlus nüüd langebki. Niisiis on tegemist pesuehtsa vargusega. Anna ja Armin otsustavad, et mardikakujuke tuleb tagasi saada, kaasates otsingutesse ka naabrilapsed. Esmapilgul lootusetu ettevõtmine toob kaasa suure seikluse ja mitte ainult...
Väga meeldis tegelaste, 13-aastaste tüdrukute - poiste, vahvalt nutikas ja loogiline omavaheline arupidamine ning tegutsemine. Muidugi sümpatiseeris laste koostöövalmidus ning üksteisega arvestav seltsimehelikkus, kus ka väike omavaheline nagin käib asja juurde. Nendega läheks luurele küll! Tallinna Nõmme kant tegevuspaigana andis usutavust juurde, sest nimetatud tänavad, poed, turg jne päriselt olemas. Loomulikult tuleb noortel kriminalistidel silmitsi seista ohtlike tüüpidega, mis lõpu poole kruvis põnevust. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. Minu jaoks jäi loos õige natuke midagi puudu. Või ei kuulu ma lihtsalt sihtgruppi, sest tegemist ju täiesti lasteraamatuga. Hea on lugu kindlasti, boonuseks sisu ja illustratsioonide super klapp.
Raamat on Kalle Blomkvisti lugude üks kaasaegses võtmes Eesti variantidest. Passib krimilugemiseks II kooliastme raamatukoile.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar