Hendrik Groen "Rõõm ja rahu"


Hendrik Groen "Rõõm ja rahu"
Eesti Raamat 2023, tõlge Kaari Antzon, 222 lk.
30/2023

Pealkirjas lubatud rõõmule ja rahule lisaks lootsin raamatust leida veidike nalja. Leidsin ka, sest rõõmu ja rahu võis kohati jutumärkidesse asetada ning selles oli nii elutervet huumorit kui argist irooniat. Romaan on elust enesest ja inimestest, kes meie seas või ümber ... või me ise.

Kolm kuud tagasi mattis Emma Quaadvliegh oma armastatud mehe. Temast järele jäänud pabereid korrastades leiab Emma nende hulgast abikaasa sooviavalduse ajamajakese omandamiseks aiandusühistus Rõõm ja Rahu. See on just see, mida naine hetkel soovib. Esimene vaadatud vaba majake meeldib talle väga ja ostuotsus saab tehtud. Suureks aiandushuviliseks Emma end ise ei pea, aga see polegi tähtsaim. Toredad naabrid aitavad ja nendega tal juba igav ei hakka. Ka "rõõm ja rahu" ei lase ennast oodata... 

Taustaks aiandushooaeg tegevustega, mis kunagi otsa ei saa, tuleb tegelastest rohenäppudel olelusvõitluses õigluse nimel rinda pista bürokraatia, rumaluse, ahnuse, hoolimatusega. Aga ühtsuses peitub jõud. Igal asjal on oma hind. Rõõm ja rahu jõuavad ka päriselt aiandusühistu õuele.

Mõnusalt lühikeste peatükkidega raamat on ladus ajaviitelugu, kus parajas jantlikkuses ka südamlik pool. Sobib lugemiseks aastaajast ning aiandushuvist sõltumata!

PS Asjaosaliste omavaheline läbikäimine meenutas mulle lapsepõlve maal omal ajal, kui üleaedsed väraval juttu puhusid, keegi kaugema kandi mööduja aiapingil jalgu puhkas või kaevul kopsikust janu kustutuseks vett rüüpas. Eks siis arutati isekeskis kolhoosi asju, külaklatški oli teemaks...

🐾




 





Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"

Minu lugemise aasta 2023

Jostein Gaarder "Sofie maailm"