Hakan Nesser "Karambool"
Kuigi viljakalt autorilt on eesti keeles "Mirabilia" sarjas ilmunud mitmeid krimiromaane, oli see raamat minu jaoks esimene kohtumine temaga. Nesseri tuntumaid tegelaskujusid on komissar Van Veeteren, kel siin tuli lahendada oma karjääri üks süngemaid kuritegusid.
Pieter Clausen sõidab purjuspäi autot juhtides surnuks noormehe ja põgeneb sündmuskohalt. Varsti leitakse pensionipõlve pidava politseikomissar Van Veetereni poja Erichi surnukeha. Veel tapetakse meditsiiniõde Vera Miller. Uurijad, kelle ülesandeks on mõistatuslikud mõrvad lahendada ei tea alguses, et kolme juhtumi vahel valitseb seos. Taustal tegutseb salapärane väljapressija, kes näib aga kõike teadvat...
Komissar Van Veeterni suhe pojaga oli keeruline. Nüüd tunneb mees oma südames, et võlgneb pojale ja iseendale teadasaamise, kes on tema mõrvar. Andes oma panuse uurimisse seisab ta lõpuks silm silma vastu kurjategijaga.
Autor annab lugejale eduseisu infoga, mida uurijad ei tea. Niiviisi sammuke nende tegevusest ees olles oli kõrvalt huvitav jälgida uurimise käiku, kus väikestest detailidest kujunes suur pilt. Muidugi jätkus lõpuni salapäraseid asjaolusid. Piljardimängust pärit mõiste sobib ka hästi pealkirjaks.
Mulle meeldivad krimiromaanid, kus peale mõrvamüsteeriumite väljendub ka tegelaste inimeseks olemine, suhted ja tubli annus psühholoogilisust. Kirjeldused ja osaliste hingeelu esile toomine andsid sellele loole päris kindlasti usutavust ning tõsielulisust. Oli haarav lugemine, mitte liiga kerge ega ka ülearu pinev, vaid just selline paras.
Autor pälvis selle krimiromaani eest aastal 2000 Põhjamaade krimikirjanduse auhinna Klaasist Võti.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar