Ruth Kelly "Väike viinamarjaistandus Provence`is"
Raamat hakkas mulle kohe alguses meeldima. Jah, muidugi oli kerge ja etteaimatav lugemine, aga hetkel just see, mis hästi passis.
Ühel vihmasel päeval variseb Ava maailm kokku. Abikaasa Mark, kellega Ava on olnud abielus 23 aastat, tekitas võlad, mis ähvardavad nad jätta koduta. Mark laseb jalga, jättes võlakoorma Ava kaela, ütlemata, kas või millal kavatseb üldse naasta.
Varsti saab Ava vanaisa surmateate ja üllatub väga, sest taat on pärandanud talle viinamarjaistanduse Provence`is. See paik puges lapsena sügavale naise hinge. Ka viimast kohtumist vanaisaga üle 30 aasta tagasi ei unusta Ava iial. Ta ei teagi, mida teha, aga otsustab kõhklustest hoolimata Prantsusmaale sõita.
Provence`is viibides ja veinimõisa tulevikule mõeldes hakkab Ava üha enam sealset elu nautima. Ta on kahevahel, kas alustada uut elu või anda veel võimalus oma hääbunud abielu ellu äratamiseks...Meeldis, et romaanil oli elu sees. Usutavatena tunduvad tegelased, õigel ajal ütlemata jäänud tõde ning salapära tegid lugemise läbi mõnusa väljenduse köitvaks. Dramaatilisem osa põimus kenasti romantiliste hetkedega. Lugu polnud liialt magus ega pingutatult mõru ja erinevad nüansid olid minu jaoks tasakaalus. Tegelaste soe poolehoid viinamarjaistanduse saatuse suhtes tekitas tahtmise Prantsusmaa viinaaedu oma silmaga näha ja sealset jumalate jooki ennastki mekkida. Vast kunagi!
Tõeline puhkuselugemine, kui ümbritsemas õitsvate pojengide, pärnade jne meeldiv lõhn, käeulatuses midagi maitsvalt meelepärast ja tööga seonduv parajasse kaugusesse nihutatud...PS Raamatu pealkirjas on eksitav viga, kohanimena on õige Provence.
Kommentaarid
Postita kommentaar