Raymond Chandler "Naine järves"
Mõtisklesin, kui palju võib olla selliseid raamatuid, mida teist või mitmendat korda loen. Ülestähendusi sirvides selgus, et vast tosinat või isegi enamat raamatut aastas olen ka varem lugenud. Selle romaani lugemisest kaheksakümnendate alguses meenub pealkiri ja udune aim põnevusest, aga ei enamat. Altvedav mälu annab justkui meelega veel võimaluse heade lugude uuesti avastamiseks.
Jõukas Los Angelese ettevõtja Derace Kingsley palkab eradetektiiv Philip Marlowe`, et leida diskreetselt, ilma avaliku tähelepanu keskmesse sattumata oma kadunud abikaasa Crystal. Naise poolt jäetud kirjas seisab, et ta sõitis Mehhikosse lahutustoiminguteks ning abiellumiseks oma armsama Chris Laveryga. Paraku on Crystal justkui haihtunud. Ka elumehe kuulsusega Laverey ei tea temast midagi. Detektiivile jääb mulje, et too jätab midagi rääkimata. Järgmisel korral leiab Marlowe mehe juba kahe kuuliga südames. Otsingud viivad detektiivi linnast eemale metsade keskel asuva järve äärde. Järve sügavusest leitakse inimese surnukeha, kuid näib, et see on hoopis üks teine kadunud naine...
Kui mängus korruptsioon, uimastid, kuritegevus ja rahakultus on kõik võimalik. Ka ei piirdu lugu ühe laibaga. Ausale ja idealistlikule Philip Marlowe`le on kõigest sellest läbi uuristamine paras katsumus.
Kuna mulle meeldib klassikaline krimi, siis oli see romaan kümnesse. Sümpatiseeris autori loogiliselt arutlev, samas mänglevalt iroonilise varjundiga väljenduslaad. Muidugi suurepärases tõlkes. Mõnus oli lugeda "tagurdamata" eelmistesse lausetesse või ridadesse, et loetust üheselt aru saada. Hämmastas loo ajatus. Originaalis aastal 1944 esmailmunud romaani tegevus oli ka tänapäevases mõistes kujuteldavalt usutav. Sisulises keskmes huvitavate tegelaste igihaljalt mõjuvad suhted, hoiakud, põhimõtted, mis ajas pole muutunud. Paraja tempo ja ühtlaselt doseeritud põnevusega raamatut oli algusest lõpuni haarav lugeda. Järgmise Maalehe krimiraamatuni!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar