Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar"
Rataskaevu viirastuse jahtimisest (1419) on mõned aastad möödunud. Sarja kolmanda raamatu tegevus toimub anno Domini 1422. Melchior Wakenstede peab nüüd täie õigusega raeapteekri ametit. Ta ravib haigeid tohtri tähe järgi ja teeb kõike nii nagu ühelt apteekrilt oodatakse. Aga Melchiori abiga avastatakse ka süngeid saladusi ja peetakse kinni mõrtsukaid, kes tapnud linnakodaniku või linna kõrge külalise.
Sel korral on apteeker Melchiori mõrvalugude keskmes kaks keskaegset tallinlannat - timuka tütar, nooruke Wibeke Bose ja kaupmeheemand, meelas Else Werdynchusen.
Vibeke satub tunnistajaks, kui tahetakse tappa tundmatut noormeest, kes hiljem mälukaotuse tõttu teab vaid, et on Steffen, mäletab küll hindu, oskab rehkendada, kuid enda päritolu on tema peast otsekui pühitud. Wibeke ennastsalgava hoole all hakkab Steffen kosuma. Hiljem majutatakse ta elama proua Else katuse alla. Paraku toimuvad ka mõrvad.
Melchiori vaist ütleb, et siin on mingi vastik konks või kurjus, mis oma tõelist palet ei näita. Järelikult tuleb tal olla kuratlikult nutikas, et tõe jälile jõuda...
No meeldivad mulle apteeker Melchiori lood, viivad mõnusalt reaalsusest välja. Loomulikult oli siin karmi keskaegset tõde ja võikaid seiku (hukkamine, piinamismeetodid), aga kõik see oli nii ladusalt kokku kirjutatud, et päeva lõpus või une eel lugemine polnud teema. Keerdkäike ja salapäraseid tegelasi oli ka parajalt, sellepärast ei üritanudki nii väga kedagi kahtlustama hakata. Lasin apteekrihärral uurida!
PS Filmid vaatasin ka ära, kuigi on erinevused raamatutega, meeldisid mulle needki. Eriti kolmas "Timuka tütar".
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar