Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja"
Sarja neljanda raamatu tegevus toimub anno Domini 1431. Timuka tütre ja teiste samal ajal toimunud koletute mõrvatööde uurimisest on möödas üheksa aastat. Melciori pea on aastatega hallimaks muutunud ja selg kühmu vajunud. Ta valmistub saatma oma poega apteekriks saamise tarvis selliõpingutele Saksamaal. Äkitselt palutakse Melchior Pirita kloostrisse tarkade meeste konsiiliumisse. Kloostri lähistele jõudes leiab ta lume alt välja sulanud laiba. Tegu pole ilmselgelt loomuliku otsa leidnud, vaid kägistatud inimesega. See ohver ei jää paraku viimaseks. Taas tegutseb vanas Tallinnas mõrtsukas, sedapuhku Pirita kägistaja. Melchior peab leidma süüdlase, kaevudes uurimisega kaugele minevikku, lausa Pirita aegade algusesse...
Ajalooline õhustiku kujutamine läbi ladusa sõnaosavuse näitab autori põhjalikku eeltööd romaani kirjutamiseks. Faktid siin ja terminid seal, selles on Hargla küll proff. Ülevaade tollasest Pirita kloostri kombestikust äratab lausa aukartust, iidse ravikunsti saladused võtavad sõnatuks. Ka oskab ta parimal moel panna romaani huve teenima sünge keskaegse vaimupimeduse veendumusega saatanate olemasolusse inimese sees, nõidumise võimalikkuse jne. Muidugi ilmnevad ka maised ja täiesti kaasaegsed patud. Minu jaoks oli haarav lugu oma aja raamides ka parajalt usutav. Kuna lugemisse tekkisid pausid, siis suurearvulise tegelaskonna puhul tuli eestpoolt selgust leida, kes on kes. See kruvis pigem põnevust, sest tuli olla tähelepanelik, et miskit olulist sisus maha ei magaks. Soovitan, kui tänapäevane reaalsus tüütab!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar