Ville Hytönen "Maa, mille nimi on Hampampamm"
Aitäh Kirjastusele Koolibri raamatu eest!
Metsiku looduse rüpes asub omapärane muinasmaa Hampampamm, millest kunagi varem kuuldud pole. Asukad on seal ka täiesti omamoodi: jutuvestja Puutobik, pisitillukesed kaasiklased, hirmus Kleebo, koletu Krankarank, õrnuke puhi ja teised. Raamatu juttudes elavad nad oma elu ja teevad oma tegemisi, igal oma mõtted peas...
Minu lemmiklugu jutustab mutipoeg Marakratist, kes oli paras varganägu ja sulipoiss. Röövel sai Marakratist seepärast, et ta kasvab vanemate armastuse ja kodusoojuseta. Ühel päeval kogeb aga Marakratt hellust ja õpib selgeks kallistamise. Ise kallistada ja olla kallistatud on nii hea, et pahad kombed ununevad mutipojal sootuks. Südamlik lugu armastuse imest! Õpetlikke teri ja headuse ivasid raamatus jätkub.
Lugemise kõrvale lihtsaid ja värvikaid pilte vaadates tundus, et viibin unemaal unenägude kütkes. Muidugi pani veidi luulelise väljendusega lõbus sõnademäng muigama ja kergitas suunurgad mõnusalt ülespoole.
PS Mulle oli üllatuseks, et autor, kes soome kirjanik ja kirjastaja, on juba mõnda aega eestimaalane.
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar