M. W. Craven "Botaanik"
Seersant Washington Poe võib oma sõbrad ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ja pöial jääb ikkagi üle. Poe on alati valmis oma väheseid sõpru tulihingeliselt aitama. Seekord satub hätta Estelle Doyle, kriminaalpatoloog. Tema isa on mõrvatud oma kodus kahe püstolilasuga pähe ja kuriteos süüdistatakse nüüd naist ennast. Estelle`i kätel on märgid tulirelva kasutamisest ning lumisel teel viivad maja juurde vaid tema jalajäljed. Poe teab, et Estelle on süütu, olles valmis seda ka tõestama. Juhtumiga samal ajal kogub tuntust sarimürgitaja, kelle meedia on ristinud Botaanikuks. Ta saadab ektsentrilistele kuulsustele hoiatava sisuga luuletusi ja kuivatatud taimi, jäädes mõrvarina märkamatuks ning tabamatuks. Politsei võtab tarvitusele kõikvõimalikud abinõud ja turvameetmed, aga mõrvad jätkuvad...
Lihtsalt öeldes oli see raamat haarav esimesest leheküljest viimaseni. Kogukas romaan oli kui labürint, kus õige lahendustee leidmine justkui üle kivide ja kändude oli autori poolt nutikalt välja mõeldud. Kui head raamatut lugedes mõtlen end tavaliselt pealtvaatajaks, siis siin oli kohati tunne, et osalen ka ise kahes peavalu tekitavas ja võimatuna näivas uurimismüsteeriumis. Põnevus ja uudishimu kütsid takka: kas kahe mõrvaliini vahel on ehk seosed, kus siis ikkagi peitub lahenduse võti, kas mõrvareid on üks või mitu jne. Muidugi meeldisid olemuselt värvikad tegelased ning mõnusalt ladusas väljenduses paras huumori- ja irooniaannus. Soovitan soojalt, aga hoiatan, et lugemine võib venida unetundidesse. Ise kavatsen kohtuda sarja esimeste osadega ka!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar