Maria Lepmaa "Kuu, räägi minuga"
Aitäh Maria Lepmaale raamatu eest!
Lapsepõlves jälgis Maarja täiskasvanute jutuajamisi ja tegemisi, ise seejuures ilmaelu üle mõtiskledes. Omaette hoidvale tüdrukule meeldisid lugemine, rahulikud mängud, jalutamine metsas ja neljajalgsete sõprade seltskond. Maarja oli elurõõmus väike tüdruk. Aastate möödudes saab Maarjast teismeline. See iga toob tema ellu kahtlused, hingevalu ja palju-palju küsimusi. Maarjale näib, et maailm ei ole enam turvaline ja õnnelik paik nagu kunagi varem. Endasse tõmbunud nukker neiu leiab õhtustel jalutuskäikudel lohutust vestlemisest Kuuga. Kuu oma hoolivuse ja tingimusteta armastusega on Maarjale heaks sõbraks ja nõuandjaks...
Nii tuttav tundub see kõik, kui endal mitme põlvkonna kasvamise jagu kogemusi. Küllap on nii seatud, et suureks saades tuleb ületada teismeea trots, pettumuste kibedus, põlvkondadevahelised erimeelsused ja mis veel. Ka täiskavanuna tuleb ette enda kaotamist ja taas leidmist. Kindel see, et maailma muuta ei saa, küll iseennast. oma tähtede või Kuu poole kulgeb kõigil isemoodi...
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar