Viveca Sten "Vaga vesi"
Viveca Steni Sandhamni mõrvalugude lugemine on mul juba mõnda aega mõtetes mõlkunud. Kuna autorit nimetatakse üheks parimaks Rootsi krimikirjanikuks, siis tuli tahtmine tema teostest "maitse suhu" saada ja meeldimisel ka "isukalt" järgmisi osi nautida. Niisiis, esimene osa Sandhamni mõrvadest.
Palaval juulikuu varahommikul jalutab mees taksikoeraga looduskaunil Sandhamni saarekesel. Tema kauni päeva rikub aga õõvastav leid: kalavõrkudesse mähkunud kellegi elutu ja pooleldi lagunenud keha. Mõtteis puhkus lähedal asuvas maakodus sõidab sündmuspaigale politseiinspektor Thomas Andreasson oma uurimisrühmaga. Ohvris tuntakse ära mitu kuud kadunud ja mandrilt pärit üksik mees Kristen Berggren. Näib, et tegu on õnnetusjuhtumi või koguni enesetapuga. Nädala pärast leitakse kohalikust öömaja pakkuvast misjonimajast Berggreni onutütre Kicki Berggreni vägivalla tunnustega laip. Temagi oli saarel võõras. Nüüd tekib kahtlus, et mõlemal puhul on toime pandud mõrv. Thomas pöördub oma lapsepõlvesõbranna Nora Linde poole, kes kohalikuna oskab abistada mõrvade uurimisel. Taustal kumavad kummagi enda elu keerdkäigud peale ühiselt veedetud lapsepõlveaega...
Romaani oli hea lugeda juba sümpaatsete peategelaste pärast. Loomult kaastundlik ja õiglane Thomas ning südamlik ja empaatiline Nora lihtsalt ei saa mitte meeldida. Krimiuurimisega võrdväärselt olid keskmes mõlema eraelulised kimbatused ja mured, mis näisid loomulikult inimlikud ja usutavad. Meeldis, et tegevus ei tormanud, andes lühikesi peatükke lugedes parajalt aega kenasti toimuvaga sammu pidada ja see endas läbi "seedida", samas oleks võinud kulgemine kohati isegi kiirem olla. Muidugi oli lugu suurepärasele krimkale kohaselt haarav ja lõppes üllatuslikult. Viveca Steni menu üle pole imestada, sest ta tõesti jutustab lihtsalt ja ladusalt, luues kujutluspilte, mis tunduvad kui päris ja panevad kaasa elama.
Mulle meeldib raamatuid sarjadena lugeda. Väike ootusärevus käib küll asja juurde, kui kõik ilmunud osad loetud ja parajasti ei tea, millal on uus saadaval või kas üldse tulemas. Selle raamatu järgedega muret pole, sest hetkel olemas veel tervelt seitse osa. Mõtlen ajapikku nendeni samuti jõuda.
Hetkel ihaleb mu hing suvise soojuse, päikese ja valguse järele, mida loos oli ohtralt. Loomulikult ilma mõrvadeta, need jäägu ikka raamatusse!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar