Maeve Haran "Puhkus Itaalias"
Päikesepaiste, soojus, sidruniõite lõhn ja sillerdav meri...
Selle raamatu lugemise hoidsin nimelt ajaks, kui talveväsimus juba väga tüütab. Kätte see jõudis ja praeguses eestimaises reaalsuses läksid hästi peale nii kaanekujundus kui loos sisalduvad lõunamaised kirjeldused. Ei tea, kas oleksin romaani samuti nautinud südasuvel.
Küpses eas Angela, Claire`i, Monica ja Sylvie eneseuhkus on erinevatel põhjustel sügavalt haavatud ja südamed murtud. Daamid soovivad oma elule restarti teha või vähemalt midagi muuta. Värvika olekuga ja karismaatilised, sattuvad nad pooljuhuslikult kaunisse Lõuna-Itaalia villasse, mille omaniku Stepheniga igal neist seos. Tõsi, tema viibib selles paradiisis harva. Nelikul tuleb alustada üksteisega tutvumisest ja oma egode mahutamisest ühisele elamispinnale. Muidugi arendatakse suhtlust kohalikega, kes ka parajalt omapärane seltskond. Üllatusedki ei jää tulemata. Niiviisi õpitakse endasse vaatama ja oma plusse ning miinuseid kokku arvestades tõdetakse, et elul on nende jaoks veel mõndagi varuks. Üksteise mõistmisel ja toetamisel kehtib üha enam musketärlik põhimõte: üks kõigi ja kõik ühe eest...
Lugemisele kulus üle nädala ja vahepausidest hoolimata pidasin sisus hästi järge ning loo pigem aeglane kulg passis suurepäraselt. Meeldis seegi, et sümpaatsed tegelased on mu eakaaslased. Kuigi ise kellegagi otseselt ei samastunud, tuleb tunnistada, et mõned sarnased mõtted on endalgi pähe tulnud. Igatahes oli lugedes nendega tore aega veeta ja mõtetes passiivselt itaalia köögi hõrgutisi nautida. Ka etteaimatav lõpp ei seganud sugugi.
Romaan on hea ja kerge ajaviiteline lugemine, kui eesmärgiks lihtsalt raamatu seltsis mõnuleda või natuke tõsisemast kirjandusest puhata. Minu arvates sobib lugu hästi elukogenud naislugejale!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar