Kate Morton "Kojutulek"
Austraallanna Jess on paarkümmend aastat Londonis ajakirjanikuametit pidanud, kui kaotab töö. Ta eraelu on samuti jõudnud ummikseisu. Peas keerlemas mõtted, mida edaspidi oma eluga peale hakata, saab Jess kodumaalt telefonikõne teatega, et tema armastatud vanaema Nora kukkus ja viibib haiglas. Jess lendab Austraaliasse. Lamades haiglas ravimite mõju all püüab Nora lapselapsele midagi öelda, ent talle jäävad vanaema sõnad arusaamatuks. Ühtäkki tajub Jess, et Noraga on seotud palju salapära ja vastamata küsimusi. Vanaema majas, kus Jess ka ise üles kasvas, jõuab ta 40 aastat hoolega hoitud peresaladuste jälile...
Raamat jutustab sellest, kuidas kellegi valed otsused põhjustavad kannatusi süütutele inimestele muutes nende elusid ja saatusi. Jagub traagikat, aga lugemine polnud minu jaoks siiski kurvatooniline, vaid edenes helgete mõtetega tõe selgumise ootuses.
Autorilt loetud romaani "Kellassepa tütar" lugemisel kogesin, et Kate Mortonil oskab köita mõttetiheda väljenduse, ajaliste põigetega olevikust minevikku ja peadpööritavate keerdkäikudega. Nii läks siingi, iga detail oli tähtis ja ükski lehekülg polnud ülearu.
Meeldisid sisusse pikitud lühikesed kirjeldused Austraalia loodusest ja jõulude-eelse talve kuumusest, mis võrreldav meie suviste kuumalainetega. Jessi huvis ja sümpaatias vanade majade, elatud elude ning oma juurte vastu leidsin tema ja enda sarnasuse.
Lugemisega poolele jõudes tekkis mul mingi aimdus edasisest. Päris täppi ma muidugi ei tabanud ja lõpuosas selgus, et paljuski polnud asjad nii nagu näisid. Taas meisterlikult kirjutatud lugu, mida lugedes sai õhtust öö.
Raamat on mõnus kingitus ajaviiteromaanide lugejale. Ei ole liialt kerge ega raske, vaid just selline paras ja meeldivalt kogukas pealegi!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar