Rita Falk "Aurukuklibluus"
Tuli isu lugeda midagi kergema- ja õhemapoolset, humoorikat, samas haaravat. Sarja esimese provintsikriminulli "Talvekartulikneedlid" lugemine passis kunagi täiega.
Eelmisest osast tuttav külapolitseinik Franz Eberhofer on oma eluga igati rahul: vanast sealaudast ümberehitatud apartament on tipp-topp korras, Susiga asi tasapisi susiseb ja tööl on kõik kombes. Ka kulinaarist kõva kuulmisega vanaemal ja rokifännist isal läheb hästi. Siis aga hakkab jälle juhtuma. Ebapopulaarse koolidirektori eramu seinale on keegi sodinud SURE, SIGA! ja mees ise kaob. Välja ilmub Franzi vend Leopold ja mitte üksi, Susi mossitab ja see pole kaugeltki kõik. Hüvasti, rahu ja vaikus...
Hästi meeldis mulle see natuke flegmaatilise toimega kerge muhekrimilugu tumedamat sorti huumori, suhtedraama ja üle võlli tegelastega. Lugesin, muigasin, vahepeal tegelesin muude asjadega, jälle lugesin, muhelesin, toimetasin, lugesin. Raamat ööund ei seganud ja nädalavahetusega ta läbi saigi. Kui naudiksin kokkamist samuti kui lugemist, prooviksin valmistada isuäratavaid roogasid vanaema retseptide järgi, mis loo lõpus kenasti kirjas.
Autorilt on hetkel originaalis Franz Ebenhoferi sarjas juba 12 osa ilmunud. Mis muud, kui jään järgmist eesti keeles ootama!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar