Charlotte Weitze "Rosaarium"


Charlotte Weitze "Rosaarium"
Varrak 2024, tõlge Eva Velsker, 415 lk
60/2024

Oli see vast köitev raamat, kätkedes endas nii perekonnasaagat 19. sajandi lõpust tänapäevani kui lugu inimese ja looduse suhtest. Romaani kolme osa keskmes on perekonna erinevate põlvkondade liikmed, kellesse on vereliini pidi juurdunud side taimedega. Elusa looduse osadena põimuvad nende elud kohati muinasjutuliselt ja müstiliselt. Loodusega seonduvad teaduslikud killud: taimede põlvnemine, liikide eripärad jne haakuvad hästi loomulikult looga, olles kõike muud kui kuivad ja igavad.

Muidugi on teemaks inimese ja inimese eripalgeline suhe. Sisult ütlemata sügav lugu on triiki täis sõnumeid ennast looduse krooniks pidavale inimesele. Väga võlus lihtne, poeetiline, aga kirglik jutustamislaad. 

Romaan andis mõtisklemist, tekitas ka küsimusi ja on üks mu viimase aja omapärasemaid lugemiselamusi. 

🐾




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Minu lugemise aasta 2023

C. K. McDonnell "Kummalised sõnumid"

Mika Keränen "Varastatud oranž jalgratas", "Peidetud hõbedane aardelaegas"