Pille raamatu ja kassiga

Eva Roos "Ema võtab kassi" Varrak 2023, pildid Elo Annion, 183 lk Enamasti on minu kooselu kassiga alanud läbi armastuse esimesest silmapilgust, taustaks loomakese hüljatus, lihtsalt juhus või lapsena palav kiisu omamise soov. Olen rohkem kassiinimene, hingelt omapäi kõndija, ja tunnen, et sobin teise omataolisega hästi.  Ekke, Lee ja Joosep on endale lemmiklooma päris pikalt igatsenud, kuni ühel päeval laste suur soov täitub. Nende pere täieõiguslikuks liikmeks saab väike triibuline kassipoeg Prooton. Prootoniga juba igav ei hakka. Ka lugejal mitte...  Raamatusse on osavalt ja mõnusasti pikitud algajale kassiomanikule vajalikke teadmisi, alates kiisu võtmise otsusest. Ka on juttu sellest, et kooselus sametkäpalise nurrujaga võib ette tulla omajagu ootamatusi. Ja vastutamisest, sest kui oled kellegi kodustanud, vastutad tema eest igavesti ! Kassiemmena oli mul parajalt äratundmist, sest reaalsed võrdlusmomendid olid omast käest võtta. Oma lemmikusse kiindud ju tingimusteta, o

Tiina Laanem "Liisu laseb jalga" Pegasus 2024, pildid Sirly Oder, 152 lk Aitäh, Tiina Laanem ja Kirjastus Pegasus, imetoreda lasteraamatu eest! No nii, Liisu laseb jalga?! Etteruttavalt ütlen, et kõik laabub suurepäraselt... Liisu ei ole enam väike, aga ka suur mitte. Ta elab kinnise loomuga isa juures Tallinnas ja käib Võrumaal külas oma rahutu hingega emal, Hispaania päritolu riimides suhtleval võõrasisal ja imearmsal õekesel. Aga Liisu igatseb hirmsasti oma armsa mamma järele, kes elab nüüd Soomes. Mammal jagus tema jaoks alati tähelepanu ja aega. Paraku läksid mamma ja ema omavahel tülli nagu ka ema ja isa. Pealegi plaanib isa kooselu oma pruudiga, kel kaks poega. Sakkivate suhete mõistmine käib Liisul üle jõu. Tüdruk otsustab heade sõpradega abiga mammale külla minna, sest tema leiab kindla peale mingi lahenduse... Eluline lugu koputab suurte südamele, et vahel võivad neil omavaheliste suhete rägastikus jääda märkamata laste tunded ja soovid.  Kaasaegses ja hästi realist

Georges Simenon "Saint-Pholieni kiriku poodu" Eesti Päevaleht, Varrak 2013, tõlge Merike Riives, 112 lk  Originaalis 1931. aastal ilmunud ja üheks parimaks peetavat Maigret` lugu olen kunagi lugenud, kuid sellest meenus vaid dramaatiline pealkiri, ei midagi muud...  Saksa - Hollandi piiril asuvas raudteejaamas hakkab hargnema kummaline lugu. Ühe reisija kohver vahetatakse talle märkamatult teise samasuguse kohvri vastu. Bremenisse jõudes ja vale kohvri avastades laseb ahastuses mees ennast maha. Komissar Maigret` näeb seda enesetappu läbi lukuaugu. Nüüd tuleb detektiivil välja selgitada, kes oli see salapärane reisija. Peagi selgub, et mees polnud sama inimene, kelle pass tal taskus oli... Lugu oli lihtne ja lühike, aga sünge. Sellest õhkus meeleheidet ja psühholoogilist painet. Kujutlusse tulid hästi selgelt toimuv, detailid ja potensiaalsed kahtlusalused, kes loo vältel pildil. Maigret` ja nende omamoodi kassi ja hiire mäng päädis just sellise lõpuga nagu ootasin. Päris huv

Tiina Kuuler "Meie veinid. Ajakirjanikust veinimeistriks" Petrone Print 2024, 200 lk Aitäh Kirjastusele Petrone Print raamatu eest! Veiniraamat ootas oma järge, sest veinidest tean vähe ja veinide valmistamine on minu jaoks lausa tundmatu teema. Võhikuna kahtlesin, kas leian siit endale huvitavat. Aga õnneks eksisin!  Tiina kaotas majanduskriisi ajal töö ajakirjanikuna. Veidi põdenud, pühkis tarmukas naine silmad kuivaks, nuuskas nina ja hakkas tegutsema, et oma unistused ellu viia. Temast kui hobikorras veini valmistajast sai Valgejõe Veinivilla perenaine. Tiinal tuli teekonnal eesmärkide täitumise poole läbida raskusi ja ponnistusi. Aga julgete päralt on maailm ja vaprust tal juba jagub. Minu arvates võiks raamat mõjuda julgustavalt ja tiivustavalt sellele, kes samuti omadega kimpus ja mõtleb uuele algusele. Tiina kogemustest saab ka veinivälises sfääris alustaja õppida, et iga algus on keeruline ja vigadest õpitaksegi. Loost kiirgab Tiina energiat ja kirge veinimajanduse v

Kadri Hinrikus, Olivia Lipartia "Elu ise on kõige imelisem muinasjutt" Koolibri 2024, 47 lk Aitäh Kirjastusele Koolibri kauni lasteraamatu eest! Kuidas elada, et elust saaks imeline muinasjutt? Elamise retsepti ju pole, aga raamatu jutud, mis inspireeritud vanasõnadest ja kuulsuste mõttetarkustest, innustavad nii väikest kui suurt oma elu muinasjutu loomisel. Lugudes on elulisi ja õpetlikke terasid, ka nalja, elurõõmu, kurbust, justkui eluski. Kaasaegses, samas igihaljas võtmes juttude kõrval jutustavad võrratud pildid oma loo. Kaunist raamatut on mõnus nautida jutukaupa ja vast edaspidigi üle lugeda.   Teraapilise auraga lood pugesid mu südamesse! Oli äratundmist, mõtlemapanevat ja lihtsalt elutarka tõde... 🐾

Tiit Meren "Kaagjärve Veenus" Argo 2020, 287 lk Vanad majad, päevinäinud asjad, mälestused elatud eludest ja saatustest paeluvad mind. Huvi vanade fotode vastu algas lapsena. Haige olles ei tohtinud niisama toas tuterdada, vaid pidi ilusti voodis teki all püsima. Aga igav hakkas. Nii sai peale lugemise veel meelelahutuseks vanaema pildialbumite lõputu vaatamine. Küsisin ikka, kes see või teine on. Tegelikult juba teadsin varasemast, aga vanaemale meeldis pildilolijaid meenutada ja neist jutustada, mis mulle väga meeldis. Praegu samu fotosid vaadates tunnen kalli vanaema vaikivat kohalolekut...  Veresoontekirurg Tiit Merenil tuli selle raamatu väljaandmise mõte pärast üllatuslikku fotomaterjali leidmist pööningult kila-kola ja põhukuhja alt. Enamus leitud klaasnegatiividest olid heas seisus ja heitlike aegade eest hoolega varjul hoitud, autoriteks XX sajandi vahetuse paiku Valgamaal tegutsenud hobifotograafidest vennad Luckinid. Johannes Luckin oli Tiit Mereni abikaasa vanaisa

Anna Jansson "Pöörased pöörded" Eesti Raamat 2024, tõlge Ene Mäe, 276 lk Raamatutest "Ilusalongi saatusejumalanna" ja "Piirideta ämmad" tuttav Visby Salong d`Amouri juuksur Angelika Langermark leiab ajalehest kuulutuse, et müügis on maja, mis kuulus kunagi tema vanavanaema Amaliale. Vanavanaema elas seal kogu oma 94-aastase elu. Ta oli tark ja lugupeetud naine, kes andis paljudele rasketel hetkedel head nõu ja abi. Angelika ja tema õed pole unustanud koos kalli vanavanaemaga veedetud aega. Nüüd tahaks Angelika maja endale osta, koos seal peituvate saladustega... Samal ajal jätkub juuksurisalongis kosjasobitamine, mis pole põrmugi kerge. Äkki hakkab Angelika elukaaslane Magnus kummaliselt käituma olles armunud kõigisse maailma naistesse. Segadust kui palju... Esimesed osad sarjast mu lemmikuteks ei saanud. Sama sellega, kuigi iseenesest on romaan ladusalt kirjutatud ja tempokas. Elus võimalikud ja ette tulevad olukorrad olid kirjanduslikult küll võimendatu