Eva Roos "Ema võtab kassi"
Enamasti on minu kooselu kassiga alanud läbi armastuse esimesest silmapilgust, taustaks loomakese hüljatus, lihtsalt juhus või lapsena palav kiisu omamise soov. Olen rohkem kassiinimene, hingelt omapäi kõndija, ja tunnen, et sobin teise omataolisega hästi.
Ekke, Lee ja Joosep on endale lemmiklooma päris pikalt igatsenud, kuni ühel päeval laste suur soov täitub. Nende pere täieõiguslikuks liikmeks saab väike triibuline kassipoeg Prooton. Prootoniga juba igav ei hakka. Ka lugejal mitte...
Raamatusse on osavalt ja mõnusasti pikitud algajale kassiomanikule vajalikke teadmisi, alates kiisu võtmise otsusest. Ka on juttu sellest, et kooselus sametkäpalise nurrujaga võib ette tulla omajagu ootamatusi. Ja vastutamisest, sest kui oled kellegi kodustanud, vastutad tema eest igavesti!
Kassiemmena oli mul parajalt äratundmist, sest reaalsed võrdlusmomendid olid omast käest võtta. Oma lemmikusse kiindud ju tingimusteta, olenemata kasukavärvist või -mustrist, aga jagan loo ema arvamust, et vöödiline kass on kõige kassim kass!
Raamat on lahedalt jutustatud, lõbus ja täiega hinge kosutav lugemine. Olen seda meelt, et see ajab kassiisu peale ka sellele, kel oma isiklikku nurrmootorit pole!
Kommentaarid
Postita kommentaar