Pille raamatu ja kassiga

Anders de la Motte "Klaasmees" Varrak 2024, tõlge Kadri Papp, 536 lk Niisiis "Äravahetaja" järg ja põnevas loos taas Leo Asker ja Martin Hill. Leo Askerist saab omal soovil kadunud hingede osakonna juht. Varsti helistab Leole isa, kellega ta viimati 15 aasta eest kohtus. Isa ja tütre suhted on alati olnud keerulised. Toona kavatses mees enda ja Leo õhku lasta. Nüüd räägib isa Prepper-Per, et politsei algatas tema talu lähedalt leitud surnukeha osas juurdluse ja nõuab tütrelt abi. Leo ei tea, kas isa on süütu või soovib temaga manipuleerides endale alibit kindlustada. Paraku tunneb ta mõrvatus ära Peri kunagise tuttava. Leo alustab põrandaalust uurimist, sest juhtumiga tegeleb raskete kuritegude osakond, millega temal asja pole.  Martin Hill saab kuulsa ettevõtja Gunnar Irvingi sugulastelt pakkumise kirjutada ektsentrilise mehe elulugu. Selleks kolib ta perekonnale kuuluvasse kõrvalisse mõisa. Mõisa valdustes asuvad suletud kaevandus ja vana observatoorium, mille läh...

Ain Kütt "Kadunud sõrmuse mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood" Hea Lugu 2024, 320 lk Seekord algab lugu Taanis Flensborgi linnas, kus näpatakse Taani Aafrika koloonia asevalitseja testament otse pärijat esindava advokaadi nina eest... Eestimaal satub samal ajal Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock uurima salapärast surmajuhtumit Avanduse mõisas asuvas vaimuhaiglas. Ühe patsiendi surm ei pruugi olla lihtsalt õnnetu juhus, kuigi seda just väidetakse. Selleks, et rohkem teada, mis raviasutuses tegelikult toimub, sokutab Sagadi härra sellesse ravialuseks oma mõisavalitseja Wagneri. Fock saab üllatuse osaliseks, kui kohtab vaimuhaiglas mitu kuud saladuslikult kadunud Annikvere mõisapreilit, kes samuti patsient. Peatselt toimub seal veel üks kahtlane surmajuhtum. Härra Fockil ja tema kompanjonidel tuleb nüüd paljastada vaimuhaigla asukate salasepitsused ja leida nende seast mõrvar. Muidugi selgub Aafrika hiigelvaranduse pärija seos looga... Lugedes tundus nagu mõnuleksin...

Ruth Rendell "Kätepuu" Eesti Raamat 2023, tõlge Sirje Keevallik, 257 lk Ruth Rendelli alias Barbara Vine`i psühholoogiline krimistiil on mulle alati istunud. Seekord oli alustamisega teisiti. Võtsin raamatu, lugesin paar lehekülge, aga panin käest ära. Sisukokkuvõttest tekkis eelaimus, et ees ootab midagi eriti traagilist ja pean end enne lugemist natuke koguma.  Tegelikult ei olnudki romaan minu jaoks masendav, küll aga sisult sügav ja tõsine. Lugedes tekkis tunne nagu toimuks tegevus ainult varjus või hämaruses. Loo peategelasteks on kolm naist ja ema. Mopsa on kimpus vaimuhaigusega, Beneti väike poeg sureb, Carol leevendab oma troostitut elu valede ja pettuste abil. Naised erinevad üksteisest, ent neid seovad hirm ja lootusetus suhetes isekalt rumalate meestega. Armastust igatsedes püüavad Mopsa, Carol ja Benet, nagu oskavad, anda endast parima, et olla ise õnnelikud, ja jagada hoolivust teistelegi. See on pagana raske ega õnnestu just sageli. Peab ütlema, et tegelaskujud ...

Anders de la Motte "Äravahetaja" Varrak 2023, tõlge Kadri Papp, 456 lk Leonore Asker ehk omadele Leo on Malmö raskete kuritegude uurimise kriminaalinspektor. Edukas, ees terendamas osakonna juhataja karjäär. Leo on parajasti alustanud kahe noore kadumise juhtumiga, kuid puksitakse uurimistegevusest eemale. Vastu tahtmist saab temast hoopis keldrikorrusel asuva kadunud hingede osakonna juht. Osakond tegeleb lahendamata juhtumitega. Kolleegid, kellega Leo töötama hakkab, tunduvad pehmelt öeldes omapärased. Uurimistegevuse korraldus näib ka kuidagi uinuvas olekus ja isevärki. Teatatakse, et keegi paneb kohalike huviliste rajatud linna maketile kujukesi, mis sinna ei kuulu. Neid vaadates taipab Leo, et kaks viimast kujutavad kadunud neidu ja noormeest. Selgub, et need pole sugugi ainukesed. Kes paneb kujukesed kadunud inimeste asemele, seda ei tea keegi. Salaja jätkab Leo uurimisega, millest oli sunnitud loobuma. Märgid näitavad, et juhtumil on seos vanade ja mahajäetud hoonetega...

Ester Laansalu "Minu Kreeka. Ühe isepäise giidi sekeldused hellenite maal" Petrone Print 2024, 272 lk Tänud Kirjastusele Petrone Print raamatu eest! Reisipisikuga nakatusin alles mõned aastad tagasi ja kulub veel tükike aega, et täituks unistus külastada kõiki Euroopa pealinnu, nende seas ka Ateenat. Mu teadmised Kreekast on nagu keskmisel eestlasel, kes sinna sattunud pole: midagi olen lugenud, siit-sealt kuulnud ja näinud. Eelnevalt ära vaadanud loole lisatud päikeseenergiast pakatavad fotod asusin mornil novembripäeval lugema. See raamat tõi Kreeka mulle lähemale. Ootuspäraselt jutustab Ester põhjalikult maast üldse ja kreeklastest. Jutuks tulevad sealne elu-olu, kombed, suhtlemine, Kreeka köök ja mis kõik veel, taustaks imeline loodus ja iidne ajalugu. Meeldisid momendid, kus Ester võrdleb kreeklasi ja eestlasi, näiteks erineb suhtumine alkoholi, mis selgelt kreeklaste kasuks. Samas võivad kiiresti ja emotsionaalselt rääkivad kreeklased ja eestlased vägagi sarnaneda. Sell...

Joy Ellis "Viis verist südant" Pegasus 2022, tõlge Kaisa-Kitri Niit, 349 lk Uurija Matt Ballard valmistub pensionile jääma, meeles mõlkumas viimane juurdlus, milles Matt ise ja eriti tema kallim Liz vaimselt murdusid. Juhtumist jutustas eelmine osa "Mineviku taak". Politseijaoskonda tuleb sümpaatne naine Grace Repton. Grace`i kihlatu on sarimõrvar Jeremy Reader, kes tappis kümme aastat tagasi julmalt viis noort naist. Matt Ballard oli see, kes kurjategija kohtu ette tõi. Nüüd kannab Reader karistust kõrge turvalisusega vanglas, aga väidab, et on muutunud ja kahetseb siiralt tehtut. Grace kinnitusel tahab mees politseid aidata, sest omab infot, et vabaduses on kurjategija, kes plaanib tema sooritatud mõrvasid jäljendada. Jeremyl on istuda jäänud veel 20 aastat ja politsei abistamise eesmärgiks pole vabadusse pääsemine. Matt ei tea, keda või mida uskuda, aga varsti teatataksegi tapetud noorest naisest...  Samal ajal leitakse elupuu tätoveeringuga leedulasest võõrtööli...

Truman Capote "Hommikueine Tiffany juures" Rahva Raamatu Kirjastus 2023, tõlge Udo Uibo, 125 lk Filmi "Hommikueine Tiffany juures" nägin kunagi päris ammu ja õigupoolest ei meenu sellest muud, kui üksikud mälupildikesed Holly (Audrey Hepburn) kütkestavast ilust, naerust ja pisaratest, mis mind nüüdki lugedes saatsid.  40. aastate alguse New Yorgis ei kõhkle Holly Golightly glamuuri, raha ja tähelepanu nimel milleski. Holly on vastuoluline ja salapärane lapsnaine, kelles ei puudu küpsus ja elukogemus. Neiu sarm võlub mehi, kelle jaoks on ta kui magnet. Jääb mulje, et Holly on enesekindel, aga tema söakas otsekohesus on kohati vaid mask, mis varjab haavatavat hinge. Hoolimata kergest olekust ei ole Holly kerglane. Ometi tahaks ta oma vabaduseihaluses olla ka seotud. Hollysse kiindub minajutustajast kirjanik, kellele saab osaks olla vaid neiu truu sõber... Holly mõttevabadus ja julgus eristuda tegid temast tüpaaži või ikooni, kellega osa tolle aja köidikutes naisi sala...