Anders de la Motte "Klaasmees"
Niisiis "Äravahetaja" järg ja põnevas loos taas Leo Asker ja Martin Hill.
Leo Askerist saab omal soovil kadunud hingede osakonna juht. Varsti helistab Leole isa, kellega ta viimati 15 aasta eest kohtus. Isa ja tütre suhted on alati olnud keerulised. Toona kavatses mees enda ja Leo õhku lasta. Nüüd räägib isa Prepper-Per, et politsei algatas tema talu lähedalt leitud surnukeha osas juurdluse ja nõuab tütrelt abi. Leo ei tea, kas isa on süütu või soovib temaga manipuleerides endale alibit kindlustada. Paraku tunneb ta mõrvatus ära Peri kunagise tuttava. Leo alustab põrandaalust uurimist, sest juhtumiga tegeleb raskete kuritegude osakond, millega temal asja pole.
Martin Hill saab kuulsa ettevõtja Gunnar Irvingi sugulastelt pakkumise kirjutada ektsentrilise mehe elulugu. Selleks kolib ta perekonnale kuuluvasse kõrvalisse mõisa. Mõisa valdustes asuvad suletud kaevandus ja vana observatoorium, mille lähedus Martinit ahvatlevad, sest teda huvitab urban exploration ehk mahajäetud hoonete ja kohtade uurimine. Martin tajub enda ümber salapära, pinevust ja ängi ning näib, et tema eest varjatakse midagi.
Kusagil näeb, kuuleb ja jälgib kõike ohtlik Klaasmees...
Nagu "Äravahetaja" oli seegi haaravalt tummine lugemine. Psühholoogiline põnevus, karismaatilised tegelased ja ärevate olukordade üksikasjalikkus tekitasid tunde, et olen samas ega jätnud kujutlusvõimele eriti ruumi. Huvitav oli Leo ja Martiniga koos mõteldes stressata, samm-sammult tõele läheneda ja lõpuni kulgeda. Aeg romaani seltsis möödus kui pikka ja väga head filmi vaadates!
Patt oleks raamatut pikemalt kommenteerida, soovitan krimiaustajal ise lugeda ja nautida!
🐾
Kommentaarid
Postita kommentaar