Anders de la Motte "Äravahetaja"

-

Anders de la Motte "Äravahetaja"
Varrak 2023, tõlge Kadri Papp, 456 lk

Leonore Asker ehk omadele Leo on Malmö raskete kuritegude uurimise kriminaalinspektor. Edukas, ees terendamas osakonna juhataja karjäär. Leo on parajasti alustanud kahe noore kadumise juhtumiga, kuid puksitakse uurimistegevusest eemale. Vastu tahtmist saab temast hoopis keldrikorrusel asuva kadunud hingede osakonna juht. Osakond tegeleb lahendamata juhtumitega. Kolleegid, kellega Leo töötama hakkab, tunduvad pehmelt öeldes omapärased. Uurimistegevuse korraldus näib ka kuidagi uinuvas olekus ja isevärki. Teatatakse, et keegi paneb kohalike huviliste rajatud linna maketile kujukesi, mis sinna ei kuulu. Neid vaadates taipab Leo, et kaks viimast kujutavad kadunud neidu ja noormeest. Selgub, et need pole sugugi ainukesed. Kes paneb kujukesed kadunud inimeste asemele, seda ei tea keegi. Salaja jätkab Leo uurimisega, millest oli sunnitud loobuma. Märgid näitavad, et juhtumil on seos vanade ja mahajäetud hoonetega. Leo võtab ühendust selle ala asjatundja Martin Hilliga, inimesega oma minevikust...

Väga sümpatiseeris põikpäine Leo - segu jõulisusest ja haavatavusest, naiselik, ent külma pea ja vaheda mõtlemisega, samas mitte ideaalkuju. Haaravaks kujunes tema ja Äravahetaja omavaheline võimuvõitlus, kus lugedes oli kindlaks boonuseks olla uurimisest sammuke ees. Teisedki huvitavate karakteritega tegelased said nähtavaks hoopis laiemalt kui olevikulises kontekstis ja seosed minevikuga kasvasid sündmuste arenedes kenasti arusaadavaks. Kahtlusaluseid jagus, ärevust ja keerdkäike enne tõe selgumist ka. Lõpp oli priima ja juba algus järgmisele loole. 

Ülesehituselt klassikaline lugu oli sisult õhuline, samas selge ja väljendusrikas. Kõik need unustatud paigad, ripakil varemed ja vanad majad tulid silme ette, nii oma inetuses kui võlus, ja elus, mis neis kunagi oli. See läks mulle hästi peale, sest olen ka omal moel paremaid aegu näinud ehitiste fänn. 

Põnev, nüansirohke ja huvitav lugemine oli, mitte neelamise, vaid selline nautimise krimka, pealegi veel mõnusalt paksu raamatuna! 

🐾


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Margus Luik "Elu Elisabethiga"

-
Kujutis
Margus Luik  "Elu Elisabethiga" Hea Lugu 2024, 192 lk 64/2024 Romaani "Sulnis Saara"  ka eraldi loetav järg viib esimese eesti aja lõpu Tallinna ja Haapsallu. Mark Stendi suveromanss noorukese Saaraga jääb minevikku. Mark abiellub imelise Elisabethiga ja neil on pisike poeg Oskar. Ajakirjanikuna töötades unistab ta oma teise romaani väljaandmisest. Marki elu on vägagi korras, aga vahel tabab teda vabaduseihalus. Parajasti töötab toimetuses sümpaatne sekretäripreili, kelle võlu tekitab Markis kiusatusi. Tagatipuks kohtub ta perepuhkusel Haapsalus taas Saaraga, kes pole siiski jäädavalt ununenud... Püüdsin Marki mõista, aga ega ma tegelikult temast sotti ei saanud. Iseendaga kimpus mehe sisemonoloogid venisid ja panid mind ohkama. Aga selline see Mark kord juba oli, kirjanduslik tegelane, kelle puhul ei peagi kõik meeldima.  Hästi nostalgiline ja usutav tundus kolmekümnendate aastate lõpu miljöö. Kui võrdlen seda vanaemadelt ja mujalt kuulduga, siis nii see vast oligi...
Lisateave

Mattias Sonnenberg "Kannatamatud kakud - Restless Owls"

-
Kujutis
                                         Jalutan raamatuga Kernu... Mattias Sonnenberg "Kannatamatud kakud - Restless Owls" Mattias Sonnenberg 2023, kunstnik Mihkel Vorsman, 49 lk Märge raamatu kaanel ütleb, et tegu maailma pikima tautogrammiga, st kõik sõnad selles algavad ühe tähega.  Juba ilmumise aegu köitis raamat mu tähelepanu, sest peamiselt toimub tegevus kodukandis Kernu külas. Kõik sõnad algavad loos loomulikult k-ga ja kokku on neid 900, millest 500 erinevat. Raamatus tegutsevad  kodukakud, kassikakud, kõiksugu kakulised , kes külvavad Kernu külas pehmelt öeldes peadpööritava segaduse, ajades endast välja kõik külaelanikud. Aga ühtsuses peitub jõud ja kannatamatud linnud sunnitakse peagi Kernust ja Eestist üldse lahkuma...   Lugedes oli huvitav jälgida, kuidas k-tähega algavatest sõnadest absurdne ja humoorikalt sõnamänguline luulelugu kujuneb. Muidugi ...
Lisateave

Kairi Look "Tantsi tolm põrandast"

-
Kujutis
Kairi Look "Tantsi tolm põrandast" SA Kultuurileht 2025, 167 lk Taas heas mõttes kõneainet andnud väga paeluv ja tundeline raamat... Tüdrukuke ja vanaema, ühel elutee algus, teisel eluõhtu. Laps küsib, vanaema vastab ja jutustab rahvapärimustest, looduse imelisest jõust, usust, oma mälestustest, kõigest. Ses ajas kätkeb tüdruku õnnelik lapsepõlv, palju armastust, soojust, lootusi. Aga aeg ei peatu. Ilma vanaemata sirgub väike tüdruk neiuks, saab naiseks. Ees seisab nii rõkkavat rõõmu kui lohutut kurbust, enese kaotamist ja leidmist, selgust, kulgemist taas algusesse, oma juurte juurde... See on hästi meeleline tajumise, tunnetamise ja mõtisklemise lugu. Õhuliselt napis ja poeetilises väljenduses jagub põhjatut sügavust, ilu ja valu, intiimsust, ka tabamatut. Nii kirglikult saab tõesti kirjutada vaid südamest ja läbi isiklikult kogetu. Lugesin peaaegu hinge kinni pidades ja olin üleni raamatu sees... Puudutav lugu tõi mu mõtetesse enda läbitud elukõvera algusest tänaseni... 🐾...
Lisateave