Truman Capote "Hommikueine Tiffany juures"

-

Rahva Raamatu Kirjastus 2023, tõlge Udo Uibo, 125 lk

Filmi "Hommikueine Tiffany juures" nägin kunagi päris ammu ja õigupoolest ei meenu sellest muud, kui üksikud mälupildikesed Holly (Audrey Hepburn) kütkestavast ilust, naerust ja pisaratest, mis mind nüüdki lugedes saatsid. 

40. aastate alguse New Yorgis ei kõhkle Holly Golightly glamuuri, raha ja tähelepanu nimel milleski. Holly on vastuoluline ja salapärane lapsnaine, kelles ei puudu küpsus ja elukogemus. Neiu sarm võlub mehi, kelle jaoks on ta kui magnet. Jääb mulje, et Holly on enesekindel, aga tema söakas otsekohesus on kohati vaid mask, mis varjab haavatavat hinge. Hoolimata kergest olekust ei ole Holly kerglane. Ometi tahaks ta oma vabaduseihaluses olla ka seotud. Hollysse kiindub minajutustajast kirjanik, kellele saab osaks olla vaid neiu truu sõber...

Holly mõttevabadus ja julgus eristuda tegid temast tüpaaži või ikooni, kellega osa tolle aja köidikutes naisi salamisi sarnaneda unistas. Lugedes oli huvitav piiluda tema välisest kestast sissepoole, teda mõistatada ja mõista. Mõtlen, et lugu on üsna usutav ja ajatu.

Köitvat lugemist jätkus vaid paariks tunniks, loetu üle mõtisklemist kauemaks. Nüüd tuli isu uuesti filmi vaadata ja autori teisi teoseid lugeda. 

🐾


 






 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Margus Luik "Elu Elisabethiga"

-
Kujutis
Margus Luik  "Elu Elisabethiga" Hea Lugu 2024, 192 lk 64/2024 Romaani "Sulnis Saara"  ka eraldi loetav järg viib esimese eesti aja lõpu Tallinna ja Haapsallu. Mark Stendi suveromanss noorukese Saaraga jääb minevikku. Mark abiellub imelise Elisabethiga ja neil on pisike poeg Oskar. Ajakirjanikuna töötades unistab ta oma teise romaani väljaandmisest. Marki elu on vägagi korras, aga vahel tabab teda vabaduseihalus. Parajasti töötab toimetuses sümpaatne sekretäripreili, kelle võlu tekitab Markis kiusatusi. Tagatipuks kohtub ta perepuhkusel Haapsalus taas Saaraga, kes pole siiski jäädavalt ununenud... Püüdsin Marki mõista, aga ega ma tegelikult temast sotti ei saanud. Iseendaga kimpus mehe sisemonoloogid venisid ja panid mind ohkama. Aga selline see Mark kord juba oli, kirjanduslik tegelane, kelle puhul ei peagi kõik meeldima.  Hästi nostalgiline ja usutav tundus kolmekümnendate aastate lõpu miljöö. Kui võrdlen seda vanaemadelt ja mujalt kuulduga, siis nii see vast oligi...
Lisateave

Mattias Sonnenberg "Kannatamatud kakud - Restless Owls"

-
Kujutis
                                         Jalutan raamatuga Kernu... Mattias Sonnenberg "Kannatamatud kakud - Restless Owls" Mattias Sonnenberg 2023, kunstnik Mihkel Vorsman, 49 lk Märge raamatu kaanel ütleb, et tegu maailma pikima tautogrammiga, st kõik sõnad selles algavad ühe tähega.  Juba ilmumise aegu köitis raamat mu tähelepanu, sest peamiselt toimub tegevus kodukandis Kernu külas. Kõik sõnad algavad loos loomulikult k-ga ja kokku on neid 900, millest 500 erinevat. Raamatus tegutsevad  kodukakud, kassikakud, kõiksugu kakulised , kes külvavad Kernu külas pehmelt öeldes peadpööritava segaduse, ajades endast välja kõik külaelanikud. Aga ühtsuses peitub jõud ja kannatamatud linnud sunnitakse peagi Kernust ja Eestist üldse lahkuma...   Lugedes oli huvitav jälgida, kuidas k-tähega algavatest sõnadest absurdne ja humoorikalt sõnamänguline luulelugu kujuneb. Muidugi ...
Lisateave

Kairi Look "Tantsi tolm põrandast"

-
Kujutis
Kairi Look "Tantsi tolm põrandast" SA Kultuurileht 2025, 167 lk Taas heas mõttes kõneainet andnud väga paeluv ja tundeline raamat... Tüdrukuke ja vanaema, ühel elutee algus, teisel eluõhtu. Laps küsib, vanaema vastab ja jutustab rahvapärimustest, looduse imelisest jõust, usust, oma mälestustest, kõigest. Ses ajas kätkeb tüdruku õnnelik lapsepõlv, palju armastust, soojust, lootusi. Aga aeg ei peatu. Ilma vanaemata sirgub väike tüdruk neiuks, saab naiseks. Ees seisab nii rõkkavat rõõmu kui lohutut kurbust, enese kaotamist ja leidmist, selgust, kulgemist taas algusesse, oma juurte juurde... See on hästi meeleline tajumise, tunnetamise ja mõtisklemise lugu. Õhuliselt napis ja poeetilises väljenduses jagub põhjatut sügavust, ilu ja valu, intiimsust, ka tabamatut. Nii kirglikult saab tõesti kirjutada vaid südamest ja läbi isiklikult kogetu. Lugesin peaaegu hinge kinni pidades ja olin üleni raamatu sees... Puudutav lugu tõi mu mõtetesse enda läbitud elukõvera algusest tänaseni... 🐾...
Lisateave