Agatha Christie "Haripunkti poole"

-


Agatha Christie "Haripunkti poole"
Varrak/Rahva Raamat 2024, tõlge Ehte Puhang, 216 lk

Raamatusarju meeldib mulle nii lugeda kui oma koduriiulisse soetada. Ootuselevus iga uue raamatu ilmumisel on mõnus tunne. Seekord rõõmustasin eriti, sest eesti keeles juba kunagi ilmunud krimiloost polnud ma kuulnudki. Nii Pippa-kassiga raamatut nautima sättisimegi...

Septembris koguneb leedi Tresiliani majja hulk külalisi: auväärne Londoni advokaat mr Treves, tuntud tennisetäht ja kadunud lord Tresiliani pärija Nevile Strange kauni noore abikaasa Kayga, tema lahutatud naine Audrey, puhkusel peresõber Thomas Royde Malaiast, Kay sõber Edward Latimer, kuu tagasi enesetappu üritanud ajakirjanik MacWhirter. Õhus on pinget ja halvaendelisust. Ja mitte asjata, sest keegi seltskonnast on juba pool aastat tagasi valmis haudunud mõrvaplaani...

Väga meeldis, et karismaatiliste tegelastega haarav lugu kulges haripunkti poole hetkekski väsimata. Parajalt pinevas miljöös oli kogu aeg millel tähelepanu hoida või mida jälgida. Tegelikult näis kõik imelihtne ja selge olevat, aga christielikud sepitsused tegid mõrvari äraarvamise päris võimatuks, isegi veel viimases lõpus. Siis saabus puäntlik finaal! Originaalis 1944. aastal esmailmunud loo puhul tundsin auväärt autori parima loomeaja kirjatöö värskust. Raamat sobiks hästi filmiks, kui seda pole juba tehtud. 

🐾





Kommentaarid

  1. ossu5915. veebruar 2025, kell 22:21

    Film on küll olemas. Ja samuti väga põnev. Saan aru, et mingi uus raamatusari on tulekul- Oma hetk.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pille15. veebruar 2025, kell 22:54

      Heada teada! See raamat ongi sarja Oma hetk esimene, Rahva Raamatu väljaandes.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Margus Luik "Elu Elisabethiga"

-
Kujutis
Margus Luik  "Elu Elisabethiga" Hea Lugu 2024, 192 lk 64/2024 Romaani "Sulnis Saara"  ka eraldi loetav järg viib esimese eesti aja lõpu Tallinna ja Haapsallu. Mark Stendi suveromanss noorukese Saaraga jääb minevikku. Mark abiellub imelise Elisabethiga ja neil on pisike poeg Oskar. Ajakirjanikuna töötades unistab ta oma teise romaani väljaandmisest. Marki elu on vägagi korras, aga vahel tabab teda vabaduseihalus. Parajasti töötab toimetuses sümpaatne sekretäripreili, kelle võlu tekitab Markis kiusatusi. Tagatipuks kohtub ta perepuhkusel Haapsalus taas Saaraga, kes pole siiski jäädavalt ununenud... Püüdsin Marki mõista, aga ega ma tegelikult temast sotti ei saanud. Iseendaga kimpus mehe sisemonoloogid venisid ja panid mind ohkama. Aga selline see Mark kord juba oli, kirjanduslik tegelane, kelle puhul ei peagi kõik meeldima.  Hästi nostalgiline ja usutav tundus kolmekümnendate aastate lõpu miljöö. Kui võrdlen seda vanaemadelt ja mujalt kuulduga, siis nii see vast oligi...
Lisateave

Valérie Perrin "Kolm"

-
Kujutis
Valérie  Perrin "Kolm" Tänapäev 2024, tõlge Pille Kruus, 638 lk Autori "Lilledele värsket vett" on mu lemmik, väga meeldis "Pühapäeva rüppe unustatud" . Ja ei jää kaks kolmandata... Aastal 1986 tutvuvad väikelinna koolis kolm kümneaastast: Adrien, Étienne ja Nina, kellest saavad lahutamatud kõiges. Kasvades tõotavad nad jääda sõpradeks ka tulevikus, kui ees terendab edasine õppimine ja elu Pariisis... Aastal 2017 leitakse järve uppunud autovrakk, milles on paarikümne aasta eest kadunud tütarlapse säilmed. Sünge leiu ja tol ajal lähedase kolmiku vahel on seos. Sõprade suhted on nüüdseks küll katkenud, aga igatsus üksteise järele pole kadunud... Taas raamat, milles tegelastega koos kulgeda.  See on lugu sõprusest, kuidas elu seda muudab või ei muuda, kuidas vaadata.  See on lugu täiskasvanuks saamisest, kõigi selle juurde kuuluvate konaruste ja eksimustega.  See on lugu elust, valikutest, võimalustest, saatuslikkusest. See on lugu põnevuse, ootamatute pööre...
Lisateave

Kairi Look "Tantsi tolm põrandast"

-
Kujutis
Kairi Look "Tantsi tolm põrandast" SA Kultuurileht 2025, 167 lk Taas heas mõttes kõneainet andnud väga paeluv ja tundeline raamat... Tüdrukuke ja vanaema, ühel elutee algus, teisel eluõhtu. Laps küsib, vanaema vastab ja jutustab rahvapärimustest, looduse imelisest jõust, usust, oma mälestustest, kõigest. Ses ajas kätkeb tüdruku õnnelik lapsepõlv, palju armastust, soojust, lootusi. Aga aeg ei peatu. Ilma vanaemata sirgub väike tüdruk neiuks, saab naiseks. Ees seisab nii rõkkavat rõõmu kui lohutut kurbust, enese kaotamist ja leidmist, selgust, kulgemist taas algusesse, oma juurte juurde... See on hästi meeleline tajumise, tunnetamise ja mõtisklemise lugu. Õhuliselt napis ja poeetilises väljenduses jagub põhjatut sügavust, ilu ja valu, intiimsust, ka tabamatut. Nii kirglikult saab tõesti kirjutada vaid südamest ja läbi isiklikult kogetu. Lugesin peaaegu hinge kinni pidades ja olin üleni raamatu sees... Puudutav lugu tõi mu mõtetesse enda läbitud elukõvera algusest tänaseni... 🐾...
Lisateave