Doris Lessing "Kõige ilusam unelm"
Mu esmakohtumine nobelist Doris Lessingiga läbi selle autobiograafiliste sugemetega romaani ei jää kindlasti viimaseks.
Frances abiellub heitlikul ja rahutul teise ilmasõja ajal Johnnyga. Edaspidi nende suhe aga ei suju, sest eneseimetlejast mehe elu keskmes on vaid tegevus kommunistliku partei funktsionäärina, kui palju tegelikult sedagi. Ta on rohkem naiivne fanaatik ja jutumees. Peagi ei vasta apoliitiline ja kahe jalaga maa peal Frances seltsimees Johnny ootustele ja minnakse lahku. Francese kasvatada ja ülal pidada jäävad nende kaks poega, kellega ta olude sunnil kolib Johnny ema Julia majja.
Julia on sakslanna, moraalselt kannatanud oma rahvuse pärast, ja pettunud nii Johnnys kui Franceses. Näib, et kahe naise suhetes valitsev pinge ei lõdvene ka ühe katuse all elades.
Kuuekümnendad on vastuolude ja vabameelsuse aeg. Nende majja Londonis kogunevad poiste sõbrad, tuttavad, kel ebakõlad kodus, koolis või suhetes kaaslastega. Hoolival Francesel jagub kõigile külalislahkust, peavarju ja mõistmist. Noorte seltskonnas tulevad jutuks päevakajalised teemad ja poliitika. Ka "jää" Francese ja Julia vahel hakkab tasapisi, aga päriselt sulama. Oma osa on selles nääpsukesel Sylvial, kes leiab majas pelgupaiga ja võidab Julia südame.
Kaheksakümnendatel teevad noored, nüüd juba täiskasvanud, poliitikast mõjutatud valikuid ja otsuseid. Arstiks õppinud südi Sylvia suundub misjonitööle Zimbabwesse, kus inimeste aitamine osutub arvatust keerulisemaks...
Raamatu lugemine edenes mul päris pikkamööda. Ei olnud igav ega tüütu, vastupidi. Meelde tuli oma lapsepõlv kuuekümnendatel, kui kuulasin kõrvalt täiskasvanute omavahelistes vestlustes jutte nõukogude võimu valelikkusest ja mõjujõust, infosulust, Vietnami sõjast, külmast sõjast, tuumapommist jne. Pean silmas seda, millest avalikult ei räägitud. Raamatu õhustikus kajastubki ühiskondlik pinge ja ideoloogiate põrkumine. Kuigi tegelaste elustiil erineb meie omast raudse eesriide taga, on maailmavaadete vastasseisus sarnast.
Viljakaks pinnaseks korruptsioonile saavad Lõuna-Aafrikas lokkavad harimatus, ääretu vaesus, aids ja ebausk. See liigutas väga, tekitades nõutult lootusetu tunde.
Noorte vastuvõtlikkus maailmavalule, suheted eakaaslastega, põhimõtted, ka nende puudumine, head ja halvad valikud, väärtushinnangute kujunemine ja erimeelsused vanematega on minu arvates olenemata ajastust ikka miskitmoodi sarnased.
Alatus, omakasupüüdlikkus ja muud pahed eksisteerivad siingi vastukaaluks inimlikule headusele. Sylvia, Frances ja Julia annavad endast kõik, et maailm oleks parem paik. Kui põlvkondlikud erinevused välja jätta seob neid isetu ja altruistlik loomus. Unelm on ikka see, mis loeb.
Lihtsalt ja loomulikult läbi erinevate tegelaste jutustatud lugu andis ajastust pigem reaalse kui ilukirjandusliku pildi, ja pani taas mõtlema, kui sügaval minevikus kinnituvad oleviku ja tuleviku juured. Väga meeldis autori hingestatud vahetus ja siirus, lugedes tundus nagu räägiks ta minuga ja mulle...
🐾
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar