Meelis Kraft "Korstnapühkija Ove ja Tartu uputus"
.jpg)
Eesti autorite raamatute puhul meeldib mulle, kui tegevuskoht on tegelikult olemas, teada linn, asula või küla. Tartus elasin kunagi õpingute ajal ja sugulasi külastades satun sinna paar korda aastas, nii et lugedes tundsin tuttavais paigus mõnusat nostalgiat ja kohalolemise tunnet.
On 6. august 2024. Kahe ja poole tunni jooksul sajab Tartus taevast alla ulmeline kogus vihmavett. Vesi valgub Emajõkke, ujutades üle selle kaldad. Tänavatest ja teedest saavad jõed ja järved, sest sadeveesüsteemid ei suuda hiiglaslikku veekogust ära juhtima. Totaalne uputus takistab liikumist ja linnas valitseb liikluskaos. Tulvavee taandudes leitakse Riia tänava raudtee silla alt meesterahva laip. Loo peategelane, ülikooli teadur Ove, soovib isiklikel põhjustel, et mõrv saaks kiiresti lahenduse...
Minu arvates oli see heas mõttes eestipärane lugu, keskmes Ove uurimistegevus ja salapärase naise ehk mõrvari märkmed. Vahelduseks oli tore, et veriseid episoode ja kirjeldusi polnud, aga jagus mõõdukat põnevust. Ka kerkisid väljamõeldud mõrvamüsteeriumis esile valulikud ja ajakohaselt elulised teemad. Huviga jälgisin, kuidas autor otsi kokku võttes lõpetuseni jõuab. Ja meeldis. Viimasel leheküljel sain vastuse lugedes kummitanud küsimusele, miks pealkirjas on Ove ametiks korstnapühkija, kui tegu ometigi teaduriga.
Ladusalt jutustatud ja tempokas lugu haaras, hea oli lugeda. Ulmekirjanikuna tuntud autorilt on see esimene Ove sarja kriminull. Nüüd ootan järge!
🐾
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar