John Bude "Surm teeb prohvetiks"

-

Tammerraamat 2023, tõlge Matti Piirimaa, 285 lk

Mõni aeg tagasi, kui Rahva Raamatu poes käisin, jäi krimiromaan silma soodushinnaga raamatute letil. Õigemini oli seal erinevaid "Briti raamatukogu krimiklassika" teoseid. Mida võtta, mida jätta, tekkis kohe küsimus. Otsustasin siis selle ehk ainukese eksemplari kasuks. Teistes virnades oli raamatuid rohkem. Äkki oli seda, kui parimat rohkem ostetud?!

Welworthi linnake on neljakümnendatel aastatel mõnes mõttes oma ajast ees. Seal leiavad oma paiga paljud vabad vaimud: taimetoitlased, sotsialistid, erinevad usurühmitused. Suurim usulahk on Osirise lapsed, kelle uskumusse kuuluvad maagilised numbrid, astroloogia, aurad, astraalkehad, mediteerimine, vegetaarlus, käsitsi kootud tviid ja veel muudki. 

Võiks arvata, et sekti pühaduse juures ei saa selle kõige auväärsemad liikmed tunda armukadedust, olla väiklased või omada tumedaid saladusi. Aga ometi nii juhtub. Miski inimlik pole neilegi võõras. Varsti leitakse surnuna kaks usulahu lugupeetud liiget. Kas tegu õnnetuse, enesetapu või mõrvaga, peab välja selgitama juurdlus. Inspektor Meredithile on see üks veidramaid ja uurimise osas nõudlikumaid juhtumeid...


Krimilugu on sisu poolest mõttetihe, nüansirohke ja detailne. Algus kulgeb kiirustamata, pakkudes põhjalikku ülevaadet kõikide tegelaste ja nende omavaheliste seoste-suhete kohta. Kuna kuritööni jõudmine võtab jupikese aega, siis mõistatasin huviga, kellest suures segadustepuntras ohver saab. Igal neist ju luukere  kapis. Muidugi jagub intriige, vandenõusid, saladusi, aga ka irooniat, huumorit. Samas pole jutuks verised üksikasjad ja vanakooli digivahenditeta uurimisele keskenduda oli ka mõnus.

Autori ladus jutustamisoskus ja hea tõlge tegid kohati jantlikuna tunduva romaani nauditavaks. Raamatu ostmine oli hea mõte ja huvi seni tähelepanuta jäänud sarja vastu tekkis mul samuti. 

John Bude oli Ernest Carpenter Elmore`i (1901-1957) pseudonüüm. "Briti raamatukogu krimiklassikas" on veel mitmeid tema raamatuid eesti keelde tõlgituna ilmunud, ka inspektor Meredithiga.

PS Seekord poseerisid raamatuga õe kassid vennad Mustu ja Triibu.

🐾


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Valérie Perrin "Kolm"

-
Kujutis
Valérie  Perrin "Kolm" Tänapäev 2024, tõlge Pille Kruus, 638 lk Autori "Lilledele värsket vett" on mu lemmik, väga meeldis "Pühapäeva rüppe unustatud" . Ja ei jää kaks kolmandata... Aastal 1986 tutvuvad väikelinna koolis kolm kümneaastast: Adrien, Étienne ja Nina, kellest saavad lahutamatud kõiges. Kasvades tõotavad nad jääda sõpradeks ka tulevikus, kui ees terendab edasine õppimine ja elu Pariisis... Aastal 2017 leitakse järve uppunud autovrakk, milles on paarikümne aasta eest kadunud tütarlapse säilmed. Sünge leiu ja tol ajal lähedase kolmiku vahel on seos. Sõprade suhted on nüüdseks küll katkenud, aga igatsus üksteise järele pole kadunud... Taas raamat, milles tegelastega koos kulgeda.  See on lugu sõprusest, kuidas elu seda muudab või ei muuda, kuidas vaadata.  See on lugu täiskasvanuks saamisest, kõigi selle juurde kuuluvate konaruste ja eksimustega.  See on lugu elust, valikutest, võimalustest, saatuslikkusest. See on lugu põnevuse, ootamatute pööre...
Lisateave

Kairi Look "Tantsi tolm põrandast"

-
Kujutis
Kairi Look "Tantsi tolm põrandast" SA Kultuurileht 2025, 167 lk Taas heas mõttes kõneainet andnud väga paeluv ja tundeline raamat... Tüdrukuke ja vanaema, ühel elutee algus, teisel eluõhtu. Laps küsib, vanaema vastab ja jutustab rahvapärimustest, looduse imelisest jõust, usust, oma mälestustest, kõigest. Ses ajas kätkeb tüdruku õnnelik lapsepõlv, palju armastust, soojust, lootusi. Aga aeg ei peatu. Ilma vanaemata sirgub väike tüdruk neiuks, saab naiseks. Ees seisab nii rõkkavat rõõmu kui lohutut kurbust, enese kaotamist ja leidmist, selgust, kulgemist taas algusesse, oma juurte juurde... See on hästi meeleline tajumise, tunnetamise ja mõtisklemise lugu. Õhuliselt napis ja poeetilises väljenduses jagub põhjatut sügavust, ilu ja valu, intiimsust, ka tabamatut. Nii kirglikult saab tõesti kirjutada vaid südamest ja läbi isiklikult kogetu. Lugesin peaaegu hinge kinni pidades ja olin üleni raamatu sees... Puudutav lugu tõi mu mõtetesse enda läbitud elukõvera algusest tänaseni... 🐾...
Lisateave

Margus Luik "Elu Elisabethiga"

-
Kujutis
Margus Luik  "Elu Elisabethiga" Hea Lugu 2024, 192 lk 64/2024 Romaani "Sulnis Saara"  ka eraldi loetav järg viib esimese eesti aja lõpu Tallinna ja Haapsallu. Mark Stendi suveromanss noorukese Saaraga jääb minevikku. Mark abiellub imelise Elisabethiga ja neil on pisike poeg Oskar. Ajakirjanikuna töötades unistab ta oma teise romaani väljaandmisest. Marki elu on vägagi korras, aga vahel tabab teda vabaduseihalus. Parajasti töötab toimetuses sümpaatne sekretäripreili, kelle võlu tekitab Markis kiusatusi. Tagatipuks kohtub ta perepuhkusel Haapsalus taas Saaraga, kes pole siiski jäädavalt ununenud... Püüdsin Marki mõista, aga ega ma tegelikult temast sotti ei saanud. Iseendaga kimpus mehe sisemonoloogid venisid ja panid mind ohkama. Aga selline see Mark kord juba oli, kirjanduslik tegelane, kelle puhul ei peagi kõik meeldima.  Hästi nostalgiline ja usutav tundus kolmekümnendate aastate lõpu miljöö. Kui võrdlen seda vanaemadelt ja mujalt kuulduga, siis nii see vast oligi...
Lisateave