Rosamunde Pilcher "Nõmmliivatee"


Rosamunde Pilcher "Nõmmliivatee"
Delfi Meedia/Eesti Raamat 2025, tõlge Karin Suursalu, 349 lk

Vahelduseks lugesin armastuslugude klassikat...

Victoria Bradshaw armus kaheksateistkümnesena Londoni näitekirjanikku Oliver Dobbsi. Rahutu loomuga kirjanik neidu tõsiselt ei võtnud. Varsti kõndis mees tema elust minema, jättes Victoria suhtest jäänud kilde kokku korjama. Möödub kolm aastat ja Oliver seisab taas tema ukse taga, koos väikese poja Tomiga. Koos sõidetakse Šotimaale, et anda suhtele veelkord võimalus ja alustada kolmekesi uut elu. Jällegi pettub Victoria Oliveris, kui mees ta oma pojaga kauges kolkakülas maha jätab. Õnneks ei ole Victoria maailmas üksi ja mõistab, kes ta armastavat südant tegelikult väärt on...

Kuigi romaani sündmused kulgevad varakevadel, tekkis mul lugedes hoopis suvise aja tunne. Kujutlustes kangastus loo miljöö: Šotimaa kaunis loodus, meri, rand, ilmastiku kapriisid, kõige keskel vana paremaid päevi näinud häärber, kus aeg tiksub kiirustamata. Ja inimesed. Üsna reaalsed oma elu ja saatustega. Hästi sümpaatne on kõrvaltegelasena eakas koduabiline Ellen maja "südamena": kõigi poolt lugupeetud, vankumatu matroon, töökuse etalon, kellele miski pole raske, pealtnäha ülirange ja põhimõttekindel, ent kuldse südamega. Sellist memme tahaks endagi ellu! 

Meeldis, et loos on just parasjagu romantikat, draamat, traagikat. Keskmes armastuse heitlikkus, vähesus, mõõtmatus... Mõnusasti jutustatud ja kerge suvelugemine, mulle meeldis!

Olen autorilt varem midagi lugenud, aga ülestähendusi sel ajal veel ei teinud ega pidanud ka blogi, nii et...

🐾






Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Valérie Perrin "Kolm"

Kairi Look "Tantsi tolm põrandast"

Katja Kettu "Ühe kassi ülestähendusi"