Liisi Õunapuu "Võõraid on lihtsam armastada"
Kirjanik Liisi Õunapuust olin muidugi varem kuulnud, ent tema raamatuid lugenud mitte. Nii et uus autor eesti kirjandusest minu jaoks. Juba alustades avaldas muljet tema sõnaosav kirjastiil ja teksti mõnus voolamine meelitas täiega lugema.
Loo tegelasteks on ühe kaubanduskeskuse erinevate müügibokside töötajad, turvamees, remondimees, kingsepp jt. Pealtnäha justkui tavalised inimesed meie hulgast. Luubi alla võetakse nende isiklik, intiimne, varjul ja ka teadlikult varjatud pool. Igapäevaste rõõmude ja murede kõrval ühendab kõiki soov armastada ja armastatud olla. Kui see oleks kerge, poleks seda raamatut sündinud...
Vaimukas romaanis on omajagu nii elutervet huumorit kui tragikoomilisust, argist reaalsust ja liigutavaid momente samuti. Algul tekkis küsimus, kas tegu paroodiaga või pigem reaalsusesse kalduva romaaniga. Mõtiskledes tõdesin, et elu ongi vahel üle võlli nagu raamatus. Kui me üksteise peidus poolt näeks või ainult aimaks, siis pole ka romaanis toimuvas midagi võimatut igapäevase elu kontekstis. Kui oled elus haiget saanud, siis on suurim julgustükk end hingepõhjani avades kedagi südamest usaldada. Samas ei takista vallid, ei takista kraav, kui kokku tahab saada üks armastav paar. Selleks pannakse loos mängu kuldsed kaktused, sefiirikorvikesed, sõnumitega lillekimbud, pitsid-satsid ja mis veel...
Helge ja hästi jutustatud romaan, kiidan!
🐾
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar