Vicki Baum "Grand hotell
Kahekümnendatel aastatel leiavad Berliinis Grand hotellis majutuspaiga nii luksusliku elustiiliga harjunud külastajad, kui needki, kes kasinate võimaluste tõttu peavad hotellis viibimist vat et elu suursündmuseks.
Loo tegelased on üksildased ja erineval moel elu hammasrataste vahele jäänud, kujutades endast oma ajastu tüpaaže. Hotellis peatuvad esimese ilmasõja veteranist doktor Oternschlag haavaarmidega näol, vananemise ees hirmu tundev priimabaleriin Grusinskaja, madalseisus perefirma direktor Preysing, arstidelt sisuliselt surmaotsuse saanud ametnik Kringelein, parunisoost professionaalne varas Gaigern ja meeste abil haljale oksale püüdlev sekretärineiu Flamm. Romaanis nende lood põimuvad ja hotell tegevuspaigana määrab nii mõndagi tegelaste elus ja saatustes.
Suller Gaigern on kampa löönud kahtlaste tegelinskitega. Kokkuleppe kohaselt peab mees varastama baleriin Grusinskaja numbritoast hinnalised pärlid. Juhtub aga see, et Gaigern jääb pärleid varastades Grusinskaja tuppa lõksu, kohtub seal naise endaga ja tagatipuks armub temasse. Pärlite varastamine ei tule enam kõne allagi. Kust hankida suurem summa raha kambajõmmidele, kellest Gaigern nüüd tõsiselt eemalduda tahab? Raha või õigemini selle puudumine puudutab pea kõiki tegelasi.
Romaan on minu arvates kokteil klassikast ning psühholoogilisest põnevus- ja ajaviiteloost, mille taustal kumavad esimese maailmasõja varjud ja algava majanduskriisi eelmäng. Leidub muigama panevat, traagikat, ka olukordi, kus asjad on nii nagu nad on. Üdini inimlikud tegelased, hoolimata pahelisusest või nõrkustest, said mulle kohe sümpaatseks, nii et lugedes olin võimalikult positiivse lõpu ootuses.
Autor muidugi ei osanud ette aimata, et sündis ajatu romaan, sest saja aastaga pole tegelikult suurt midagi muutunud. Inimesed jäävad ikka inimesteks ja rahagi paneb rattad käima. Mulle meeldis, hästi jutustatud lugu, kus ka parajalt sügavust. Veel tagantjärgi leian end tegelastele mõtlemast!
🐾
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar