W. Somerset Maugham "Teater"
Raamatu pealkiri tuletas meelde suvist etendust "Viimane vaba suvi" Haapsalu raudteejaama perroonil, mis on minu jaoks seni selle aasta teatrielamuseks number üks nii näitlejate esituse, lavastuse sisu kui kunstilise külje poolest. Soovitus järgmisel suvel vaatamiseks! Mõistagi on etendus ja see raamat kaks täiesti erinevat asja...
Julia Lambert on hiilgava karjääri teinud küpses eas näitlejatar. Ei leidu kangelannat, kelle rollis ta poleks üles astunud. Julia mängus on suurepärast lavalist vaistu, siirust ja enesekindlust. Teatris kätkeb tema õnn ja elu. Julia abikaasa Michael Gosselyn näitleb ja juhib teatrit. Üheskoos moodustavad nad eduka ja hästi toimiva tandemi teatris ja eraelus. Ootamatult külvab noor fänn Tom Fennell Julia tähelepanuga üle. Algul on naine sellest meelitatud ja lihtsalt naudib noormehe seltskonda, aga ettearvamatult tärkavad Julias tunded ja kogu tema täiuslik elu kaldub üha enam tasakaalust välja...
Lugu jutustabki Julia mõtete kaudu pisiasjadeni tema ja Michaeli tutvumisest ja järgnevast abielust. Ja sellest, kuidas neljakümnendates naisel tekib armusuhe endast poole noorema mehega. Julial kujuneb sõltuvus Tomist ja aegamööda kulgevas romaanis leidub nii vaoshoitud kui väljaelatud tundeid.
Mis ma ütlen. Ise taolises olukorras olnud pole, aga huvitav oli lugedes toimuvat jälgida küll. Vananemise ja armastuse ajatu teema ei jätnud ükskõikseks ja pani kaasa mõtlema ning reaalsest elust sarnasusi leidma. Minu arvates oskab meesautor suurepäraselt naistegelaste hinge pugeda, eriti Julia omasse. Tegelikult joonistuvad kõigi karakterid hästi välja ja lugemine köitis. Muidugi ootasin huviga loo lõppu, mis ka meeldis. Nii on, et teater on elu ja elu on teater. Kus üks või teine algab või lõpeb, ei tea keegi...
🐾
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar