Katherine Pancol "Krokodillide kollased silmad"
Krokodilli läbitungivalt terane pilk kaanekujundusel hüpnotiseeris mind raamatut lugema...
Joséphine`i mees Antoine on olnud pikka aega töötu. See tekitab pinget ja mitte ainult majanduslikus mõttes. Kui Antoine läheb koos armukesega Aafrikasse krokodillifarmi pidama, jääb naine kaht tütart kasvatades päris kitsikusse. Teenides kasinat teadlasepalka tunneb ta ebakindlust ja hirmu tuleviku ees. Joséphine`i sarmikas õde Iris tegi abielludes hea partii ega pea raha lugema. Ometi pole temagi abielutaevas pilvitu. Iris, kes on harjunud olema maailma naba, kahtleb viimasel ajal endas ja oma abikaasas. Kui Iris võlub ära tuntud kirjastaja, kes teeb talle ahvatleva pakkumise kirjutada romaan, ei saa naine ära öelda. Aga Iris pole paraku kirjanik. Ta teeb Joséphine`ile ettepaneku, et too kirjutab romaani ja saab selle eest tasuks muinasjutulise summa. Teos aga avaldatakse Irisi nime all...
Raamatut asusin lugema teadmisega, et tegu autori menukaima teosega. Nii arvestasin juba ette mõnusa lugemisega. Alguses tundus romaan küll omapärane, aga näis kulgemise poolest veidi pikatoimeline ja lugemishoo sisse saamine võttis jupikese aega. Ent edasi lugedes hakkas lugu minu jaoks arenema ja kasvama. Süžeelt midagi uut polnud, oli ehk isegi klišeelik ja seebiooperlik, aga selline elu ju ongi. Keskmes väsinud armastus, teineteisest võõrdumine, truudusetus, saladused, enese kaotamine ja leidmine, rahaprobleemid, elu üksikvanemana, teismeliste kasvuraskused ja mis veel. Tegelased olid sümpaatsed, mitte sugugi täiuslikud, vaid inimnäolised ja nõrkustega. Kujunes nii, et hakkasin kõigile kaasa elama, sest ilma eranditeta olid nad ivakese õnne ära teeninud. Prantsusmaa asemel võiks tegevus vabalt toimuda ka Eestis.
🐾
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar