Michaela von Kügelgen "Suvi Villa Hildas"
.jpg)
Kui seni on "Suvitusromaani" lugude autoriteks olnud Eesti kirjanikud, siis selle romaani looja kuulub soomerootsi kogukonda, ent pärineb Eestiga seotud von Kügelgenide baltisaksa aadlisuguvõsast.
Jaanipäeva peoga kavatsetakse Stockholmi lähedal väikesel Halsterö saarel avada pansionaat. Nii saab koduloo seltsile pärandatud ja mõnda aega vaikselt hääbunud maja uue hingamise. Nüüd vajatakse pansionaadis töökäsi. Endine telekokk Louise, selja taga pettumused ja hinges ebakindlus, asub tööle kokana. Tööst vabadel hetked mõtleb ta pühenduda oma raamatu kirjutamisele. Pansionaadis leiab töökoha ka endine ajakirjanik Thomas, kes vajab hädasti väljapääsu madalseisust. Teda rõhub pinge Soomes hooldekodus elava dementse ema pärast.
Ühel päeval leiab Louise kimbu vanu adressaadita armastuskirju, mis teda raamatu kirjutamisel inspireerivad. Peagi mõistab ta, kes need kirjutas ja kellele...
Romaani süžee on üpris ebaoriginaalne. Kokku saab seltskond inimesi: kel suhteprobleemid ja jamad kaelas, pinged ja stress eraelus, intriigid töökohal, unistus oma raamatu kirjutamisest jne. Kogu sündmustik jäi aga minu arvates liialt argiseks ja monotoonselt halliks. Tegelaste probleemid näisid tühistena ja tundsin lausa üleolekutunnet. No kaua võib! Polnud midagi ilukirjanduslikku, vaid üksnes tegelikkusele väga sarnast. Vastupidi, enamasti näib päriselu hoopis värvikam! Lootsin loost leida autori loomingulisi sähvatusi, keerdkäike ja üllatavaid momente, mis lugedes kaasa haaraksid.
Suvigi tegevusajana väljendub kõige enam mõnusal ja soojusest tulvil kaanekujundusel.
Tänaseks olen seni ilmunud 12 "Suvitusromaani" läbi lugenud ja kõigist ka oma blogis kirjutanud. Paadunud suvefännina jätkan sarja lugemist ja loodan, et järgmine raamat on mulle rohkem meelt mööda!
🐾
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar