Simon Mason "Purunenud pärastlõuna"
Taas tegutsevad uurija Ray Wilkins ja tema endine paariline, kolm kuud tagasi uurijaametist kinga saanud Ryan Wilkins...
Päise päeva ajal röövitakse jõuka linnaosa lasteaia eest ja peaaegu ema nina alt nelja-aastane tüdruk. Kadunud lapse leidmine on Ray juurdlus, mis iga päevaga üha rohkem takerdub. Juhtumiga tegelemine kujuneb Rayle pingeliseks, sest tema abikaasa ootab kaksikuid...
Peaaegu samal ajal leitakse läheduses autoga allaaetud endine vang, kes oli Ryani tuttav. Loetud minutid varem suhtles Ryan temaga. Intsident puudutab Ryanit kui väikese poja isa, sest mõrvatul on tütar. Ootamatult saab Ryan võimaluse tööle ennistamiseks, kui täidab kokkulepet ja esitatud tingimusi, mis puudutavad uurija ametieetikat. Teps mitte kerge pole tal aga hoiduda sekkumisest ja taas ristuvad mõlema Wilkinsi teed...
Väga meeldis, et keeruka uurimisega põimub reaalsena tunduv Wilkinsite isiklik elu, mis romaani elustab ja sügavust lisab. Pealtnäha kaks täiesti erinevat uurijat sarnanevad tegelikult rohkem, kui arvata võiks.
Alati on valus lugeda lastega seotud juhtumitest, mis teema aktuaalsuse tõttu mõtetes justkui tõeliseks muutuvad. Ei saa öelda, et autor lugejat säästab, aga enda põhjal võin öelda, et liiga ta ei tee, vaid keskendub lahenduse leidmisele ja õiglusele.
Sarja mõlemad raamatud ärgitasid empaatiatunnet, pannes mõtlema, kui palju võib olla erinevatel põhjustel sisemiselt katki või väga haavatavaid inimesi. Ei tahaks, et kehtiks põhimõte: kes rappa keeranud, sinna ka jäägu, aga...
Lugemine haaras ja oli nii põnev, et aeg romaani seltsis möödus ülikiiresti. Nüüd ootan, et originaalis ilmunud kaks järgmist osa ka eesti keelde ümber pannakse!
🐾
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar