Louisa May Alcott "Väikesed naised"

-

Louisa May Alcott "Väikesed naised"
Pegasus 2019, tõlge Evelin Banhard, 348 lk
3#2026

Kirjandusklassika austajana soetasin raamatu oma riiulisse juba mitu aastat tagasi, nüüd jõudsin lugemiseni... 

1868. aastal kirjutatud romaan põhineb osaliselt kirjaniku enda lapsepõlvemälestustel. Tegelasteks vaesunud, ent väärika Marchi pere neli teismelist tütart, kes kasvavad ema hoole all, sest isa osaleb Ameerika kodusõjas. Eluga toimetuleku nimel tuleb pingutada nii proua Marchil kui tema tütardel. Igaüks tütarlastest on omal moel sarmikas ja eriline. Vanim, naiselik Meg, hindab kõiges ilu ja unistab abiellumisest. Autori prototüüp, poisilikult julge Jo, on loominguline, ja kirjutab raamatut. Uje ja leplik Beth armastab väga muusikat. Noorimal ja natuke isekal Amyl jagub kunstiannet. Romaan jutustab neidude igapäevasest elust, raskustest ja nende ületamisest, pere tingimusteta kokkuhoidmisest, pettumustest, omavahelistest nääklemistest, igatsustest... Lugu pole sisult must-valge, vaid erinevates värvivarjundites, nagu päris elugi.

Romaanis käsitletakse igihaljaid teemasid: sõprus, armastus, surm, sõda, isiklikud ambitsioonid, perekondlikud kohustused, kristlik suhtumine, inimeste kultuurilised ja väärtuspõhised erinevused jne. Usun, et omal ajal julgustas teos noori naisi arvamust avaldama ja tegutsema. Loo menu kaasajalgi on täiesti mõistetav, sest siin leidub hulganisti eluterveid mõtteid, mis ajas muutunud pole. Kui vähe on tegelikult õnneks vaja. Ka väga kasinate vahenditega saab oma elu huvitavaks muuta. Tänulikkuse väljendamine heade sõnade või pisiasjadega rõõmustab nii andjat kui saajat. Halva päeva päästab huumorimeel. Nii võiks veel pikalt jätkata...

Raamat oleks mulle teismeeas kindlasti meeldinud. Meeldis nüüdki. Huvitav, mida arvab romaanist tegelaste eakaaslasest lugemishuviline neiu tänapäeval?

🐈










Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Valérie Perrin "Kolm"

-
Kujutis
Valérie  Perrin "Kolm" Tänapäev 2024, tõlge Pille Kruus, 638 lk Autori "Lilledele värsket vett" on mu lemmik, väga meeldis "Pühapäeva rüppe unustatud" . Ja ei jää kaks kolmandata... Aastal 1986 tutvuvad väikelinna koolis kolm kümneaastast: Adrien, Étienne ja Nina, kellest saavad lahutamatud kõiges. Kasvades tõotavad nad jääda sõpradeks ka tulevikus, kui ees terendab edasine õppimine ja elu Pariisis... Aastal 2017 leitakse järve uppunud autovrakk, milles on paarikümne aasta eest kadunud tütarlapse säilmed. Sünge leiu ja tol ajal lähedase kolmiku vahel on seos. Sõprade suhted on nüüdseks küll katkenud, aga igatsus üksteise järele pole kadunud... Taas raamat, milles tegelastega koos kulgeda.  See on lugu sõprusest, kuidas elu seda muudab või ei muuda, kuidas vaadata.  See on lugu täiskasvanuks saamisest, kõigi selle juurde kuuluvate konaruste ja eksimustega.  See on lugu elust, valikutest, võimalustest, saatuslikkusest. See on lugu põnevuse, ootamatute pööre...
Lisateave

Kairi Look "Tantsi tolm põrandast"

-
Kujutis
Kairi Look "Tantsi tolm põrandast" SA Kultuurileht 2025, 167 lk Taas heas mõttes kõneainet andnud väga paeluv ja tundeline raamat... Tüdrukuke ja vanaema, ühel elutee algus, teisel eluõhtu. Laps küsib, vanaema vastab ja jutustab rahvapärimustest, looduse imelisest jõust, usust, oma mälestustest, kõigest. Ses ajas kätkeb tüdruku õnnelik lapsepõlv, palju armastust, soojust, lootusi. Aga aeg ei peatu. Ilma vanaemata sirgub väike tüdruk neiuks, saab naiseks. Ees seisab nii rõkkavat rõõmu kui lohutut kurbust, enese kaotamist ja leidmist, selgust, kulgemist taas algusesse, oma juurte juurde... See on hästi meeleline tajumise, tunnetamise ja mõtisklemise lugu. Õhuliselt napis ja poeetilises väljenduses jagub põhjatut sügavust, ilu ja valu, intiimsust, ka tabamatut. Nii kirglikult saab tõesti kirjutada vaid südamest ja läbi isiklikult kogetu. Lugesin peaaegu hinge kinni pidades ja olin üleni raamatu sees... Puudutav lugu tõi mu mõtetesse enda läbitud elukõvera algusest tänaseni... 🐾...
Lisateave

Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja nõiutud kabel"

-
Kujutis
Indrek Hargla  "Apteeker Melchior ja nõiutud kabel" Raudhammas 2025, 437 lk Apteeker Melchior lausa hüpnotiseerib mind oma lugudega. Ega enne rahu ei saanud, kui viimane osa ka läbi. Kõiki varasemaid olen väga nautinud ja sellega pole teisiti... Tallinnas anno Domini  1434 tuleb apteeker Melchiori juurde Tartust pärit pagar, kes kindlalt usub, et tema vend Johannes ei surnud loomulikku surma, vaid uputati. Johannest Melchior isiklikult ei tundnud ja veelgi üllatuslikum on see, et apteeker sai temalt päranduseks keiser Friedrich II ärakirja manifestist aastast 1224. Sellega lubatakse vastristitud eestlastele samasugune vabadus, kui on teistel keisririigi vabadel inimestel. Pärandatud dokumendist ei oska Melchior midagi tarka mõrva kohta välja lugeda. Johannese jäljed juhatavad aga Riisipere mõisani. Veel üks selle mõisaga seotud mees tapetakse varsti Tallinnas. Ja Riisiperest pärit nunn Elsebe põgeneb Püha Miikaeli kloostrist. Mis muud, kui tuleb asja uurida. Nüü...
Lisateave