Varrak 2026, tõlge Kadi-Riin Haasma, 198 lk
#26 2026
Eesti ajalehtede kõmulisemates artiklites avaldati sügisel 1939, et riigitegelase ja poliitiku Jaan Tõnissoni minia Amanda Tõnisson tappis tema poja ja oma abikaasa Ilmar Tõnissoni. Amanda Tõnisson oli Astri Kleppe ämm.
Kaheksakümnendate alguses kohtuvad Rootsis Norrast pärit nooruke Sunniva ja temast vanem Eesti juurtega Jaak. Nende omavahelisest sümpaatiast areneb armastus. Ükskord reisitakse kahekesi rongiga Varssavisse. Kui liiklemist takistab lumetorm ja jäädakse lumevangi, on mõlemal aega oma minevikust mõtelda ja rääkida. Sunniva saab teada Jaagu lapsepõlvest Eestis vanavanemate seltsis, tema vanaisa silmapaistvast poliitikustaatusest, Nõukogude okupatsiooni hirmus Rootsi põgenemisest. Ka sellest, et Jaagu isa hukkus tema ema käe läbi. Peale tütrekese sündi otsustab Sunniva, et nad sõidavad koos Eestisse külla Jaagu emale Amale...
Kõigepealt andis nõukaaja lõpu õhustik raudse eesriide taga äratundmist. Jutuks muidugi ka elu esimeses Eesti Vabariigis ja teisele ilmasõjale järgnevatel aastatel. Ajal on romaanis oluline osa ja ei liialda, et tegelase roll...
Aeg ei ole muu kui sündmuste kirjeldus, ning kui kõik saaks koguda kokku, ühteainsasse punkti, kui saaks maailma ja ajalugu käes hoida ja lähedalt uurida, siis ehk oleks võimalik mõista, kuidas see kõik kokku käib.
Kuidagi iseenesest kujunes lugedes pilt loo tegelastest. Kelles nägin täielikku eestlast, kes tundus loomult sümpaatne või lihtsalt huvitava karakteriga, keda oli huvitav mõistatada...
Nautisin, kuivõrd eestlaslikult tunnetab autor meie kultuuri, keele, rahvusliku mälu hoidmist ja oma juurte väärtustamist, millega omakorda seguneb kõik inimlik: armastus, suhted, valikud, enda kaotamine ja leidmine. Tema jutustamine on mõtisklev, ka filosofeeriv, kohati poeetiline, liigutav. Mulle väga meeldis!
Aga kui armastust ja kannatusi on vähem, on kõike palju vähem.
🐈
.jpg)
Kommentaarid
Postita kommentaar